Marko Mägi: Purjus kurke ja kaineid tomateid!
Siis tekib tahtmine avaldada tänu ja lugupidamist, aga alati ei saagi aru, kas peaks seda avaldama inimesele või olukorrale või nähtusele või tuleks hoida hea tunne ja meeleolu üksnes iseenese teada.
Koduse bussipeatuse juures on marketi ette suvel üles seatud välilett, nagu ehk paljude teistegi poodide juurde. Selline lett tekitab kohati nurgelisevõitu urbanistlikus keskkonnas mõnusa, vaba ja looduslähedase turumeeleolu.
Ühel kaunil suvisel keskhommikul pärast sõpradega veedetud pikemat lõbusat piduööd mõjus see lett eriti mõnusalt. Värskelt hapendatud kurgid, värsked tomatid, till. Vast valminud maasikad, kirsid, murelid. Eriti positiivselt ajas mind tol peojärgsel hommikul pöördesse soolasemat sorti kraami nagu tilli, kurkide ja tomatite õhus hõljuv värskendav lõhn. Nagu kurgisoolvesi või palsam hingele. Mu meelest oleks sellest letist võinud kas või seda taevalikku õhku müüa.
Kohe hakkasin keskealise müüjatariga joviaalselt ja tunnustavalt jaurama. Arvasin ju esialgu, et müüjatar on hea ja mõistev inimene. Kuid võta näpust – keskealine müüjatar osutus hoopis tigedaks turumutiks, kes selle asemel, et mu jauramisele takka kiita, mind leti juurest kohe, üsna kategooriliselt sõimates, eemale peletama hakkas. Mul võis tema ootamatust reaktsioonist hämmastudes suu küll päris ammuli vajuda. Turumutt võis enda kohta muuhulgas arvata, et ta on minust parem, milles ma küll veendunud pole.
Mis seal siis ikka. Lonkisin marketisse ja ostsin hommikuse õlle ja sigaretipaki. Kuna ma pole kiiremat sorti vihastaja, hakkasid turumuti käitumisele mõeldes hinges tasapisi kasvama nukrus, nördimus, solvumine ja trots. Mainitud ostud marketis sooritatud, jalutasin uuesti välileti eest mööda ja kui turumutt seisis mu poole seljaga, sõin kiiresti ära ühe väikese ploomtomati. Maitses hästi ja leevendas pisut hingevalu. Ikkagi kirjutasin paar päeva hiljem sellise luuletuse:
“Ma tahan pakkuda purjus kurke ja kaineid tomateid
selle turumuti letilt, kes niikuinii miskit ei müü.
Kelle lett on pidevalt suletud.”
Mõnele mu sõbrale täitsa meeldis.
