Tiina Jõgeda: Mõistus ja tunded söögilaual
Mis sunnib inimesi Hispaania kolkakülas asuvasse El Bulli restorani ühe lusikatäie kurgimoosi ja kõrgtehnoloogiliselt lõhustatud jogurtiampsu järele sõitma? Maailma kuulsaima restorani Michelini tärnid ning kolmeaastane reserveerimisjärjekord kinnitavad, et pakutav molekulaargastronoomiline kõhutäide annab midagi enamat kui soust-kartul.
See on emotsioon, nauding, elamus.
Me ei söö noa ja kahvliga, vaid mõistuse ja tunnetega. Söömine on keeruline psühholoogiline protsess, millesse on haaratud inimene tervikuna – alates aju mandeltuumast ja lõpetades mälestustega eilsest päevast.
Teise maailmasõja järel sai söömisest 20. sajandi hirmsaim painaja. Sõda lõppes, ent toiduterroril lõppu ei paista. Läheb hoopis hullemaks, sest üle- ja alakaalulisi söömishaigeid tuleb aina juurde. Iga päevaga lisandub ka produkte ja nippe, kuidas jubeda pahe tagajärgedega võidelda. Dieedipäevikud ja murujoogid, kalorivaba liha, suhkruvabad koogid, ürghelbed ja rasvalahustajad!
Arvestades, kui palju maitsvaid vilju on jumal puu otsa ja maa alla loonud, ei saanud ta söömist küll inimese piinamiseks, vaid ikka nautimiseks luua. Dieeditööstus on jumaliku rõõmu meilt röövinud, asendades selle tohutu stressiga.
Äsja tulid Cincinnati ülikooli teadlased välja uurimistulemustega, et toidu nautimine alandab stressi taset. “Väike kogus nauditavat toitu alandab stressitaset,” täpsustas teadur Yvonne Ulrich-Lai.
Katsed laborirottidega näitasid (kõige eest, mis käitumise kohta on välja uurinud, võlgneb inimkond tänu rottidele), et rotid, kes said kaks korda päevas meelepärast toitu, olid rõõmsameelsemad, uudishimulikumad ja maailmale avatumad kui nende kasinuses hoitud liigikaaslased. Suhtes partneriga olid nad heatahtlikumad ning seksuaalses plaanis vallatumad. Teine grupp rotte sai põhimõtteliselt samu toitaineid, ent need juhiti maitsmiselunditest mööda, otse makku. Sel seltskonnal oli küll kõht täis, kuid elulustist jäi neil kõvasti puudu.
Maitsmismeel on see, mis stressitaset reguleerib. Inimesed lähevad paksuks seetõttu, et nad kugistavad suurtes kogustes halba toitu, unustades selle juures mõnuleda.
Aasta kõige hallimal kuul, kooljakuul, on ehk paslik meenutada kindlaid ja kiireid heaolutunde tekitamise meetodeid: (vabalt valitud järjekorras) suhtlemine sõpradega, seks, lõõgastumine, palvetamine, söömine ja sportimine. Nimekirja lõppu lisavad uurijad justkui häbenedes ka teleka vaatmise ja shoppamise. Dieeditöösturite maffiale see ei meeldi, kuid neist saadav rahulolu on vaid pisut väiksem kui “tervislikud” naudinguallikad.
Teadlased juhivad tähelepanu ka söömiskäitumise ja seksuaalkäitumise sarnasusele, võimaldades tähelepanelikul jälgijal söögilauas oma huviobjekti kohta teatud järeldusi teha. Nii et suhte intiimsemasse faasi jõudmisele eelneval väljas söömisel on oma varjatud mõte. Võtke aasta kõige hämaramal kuul vaatlusteks pisut aega. Eelduspäraselt on närb sööja ning pingutatud kaloriarvutaja sama kalkuleeriv ja kammitsetud ka linade vahel. Või mees, kes ajab valimatult toitu näost sisse, mäletamata hetk hiljem, mida ta sõi – kas pole selge, et sama hoolimatult suhtub ta ka oma sõbrannasse? Ja kes otsib kiiret rahuldust söögilauas, piirdub kähkukaga ka magamistoas.
Ja mida reedavad söömistavad (tarkuseterad on pärit Judi Jamesi ja James Moore’i raamatust “Sinu kood. Mida su harjumused sinu kohta reedavad”): hamburgerisõber on ilmselt väheste ambitsioonidega, romantikameeleta ning loominguliste kalduvusteta. Tänaval kohvitopsiga tormaja hindab trendikat ja kiiret elu koos kogu selle ülehinnatud wannabe-maailmaga. Juustukoogi tellivad desserdiks suure saavutusvajadusega inimesed, puuvilju aga kontrollifriigid...Kes aga valib šokolaadi ükskõik millises töötluses, on igati tore inimene: ei muretse liialt tagajärgede pärast, ei võta elu liiga tõsiselt ning oskab naudinguid väärtustada.
