Tiina Jõgeda: Võrk on maas!
Mida kardab tänapäeva inimene kõige rohkem? Õudsemaks kui maavärinat, tapjakurke, kaalutõusu ja islami terroriste peame netiühenduse katkemist. Küllap on paljud kogenud tunnetetulva, mis tabab meid sel hirmsal hetkel (ptüi, ptüi, ptüi), mil tööruumi teisest otsast kostab kellegi karjatus: “Võrk on maas!”Abitus, viha, masendus, hüljatus, hardad palved kõigevägevama poole... Ärajäämanähud, ühesõnaga.Aga ma ei räägi siinkohal internetisõltuvuse kahjulikest külgedest (rühihäired, suhtekriisid jne), vaid sellest, kuidas ja miks meist on saanud infomaniakid. Internetis surfamine on inimesele loomuomane ning eluliselt vajalik – see on neurobioloogiline tõde.Üks kuulsamaid eesti psühholooge maailmas, emotsioone uuriv neuroteadlane Jaak Panksepp (sündinud Tartus, elab-töötab Ameerikas) nimetab seda vajadust “otsimiseks” (seeking). Termin ise pole päris õnnestunud ei eesti ega inglise keeles, kuid püüab kokku võtta olulise motivaatori rolli (Panksepp üritas nähtuse kohta juurutada ka teisi sõnu – curiosity, interest, anticipation, foraging, craving, expectancy – vastavalt siis uudishimu, huvi, etteaimamine, sorimine, ihaldamine ja ootus). Rottidega eksperimenteerivad psühholoogid nimetavad seda uudistavaks käitumiseks.Neuropsühholoog Panksepp nimetab otsimist emotsioonide vanaisaks, sest otsimine kui vastupandamatu vajadus uue teabe järele on imetajate aju ürgne omadus. Mis muu kui uudistamisest tekkiv põnevusmoment kannustas ahvi puu otsast alla hüppama ning kannustab praegu kursoriga mööda kuvarit kihutama.Panksepa teooria järgi tekib otsimise ja sealtkaudu kõikvõimalike seoste loomisega teatud ajupiirkondades erutusseisund. Uudistava käitumise käivitaja on ju neurohormoon ja virgatsaine dopamiin. See on aine, mis paneb meid sportima, armuma, tegutsema, rõõmutsema. Dopamiinitase mõjutab ka mälu, õppimis- ja tähelepanuvõimet, loovust ja tuju. Panksepp ütleb, et dopamiin soodustab “innukuse ja sihikindla kavatsuse seisundeid”. Dopamiinipuudus võib muuta inimese nii tuimaks, et isegi liigutused muutuvad kohmakaks. Kõige tuntum dopamiinipuudusest tingitud ravimatu haigus on lihastegevust halvav Parkinsoni tõbi.Dopamiini ületootmine võib aga tekitada psühhoosi ja maniakaalseid seisundeid. Kes kokaiini ja amfetamiini mõjudega kokku on puutunud, teavad, mida pidurdamatu elektrijänese-seisund tähendab.Dopamiinülekandel nimelt puudub väljalülituspunkt, mis ütleks stopp, aitab nüüd küll. Sestap ongi teatud soovidele-tahtmistele raske piiri panna. See käib nii armumise, narkootikumide kui ka lõputu guugeldamise, juutuubimise, tvitterdamise, sõnumineerimise, feisbuukimise jne kohta.Panksepp ütleb, et rahuldus, mis me otsimisest saame, et peagi vastama meie n-ö igapäevaelulistele vajadustele. Põnevustunne, ahaa-elamused on tasu ja vajaduste rahuldamine iseenesest. Tundub, et uudistav käitumine on omamoodi psühholoogiline igiliikur, toitudes lihtsalt vajadusest üha edasi, üha uusi asju otsida. Otsimine kui protsess sisaldab naudingut.Naudingufilosoofid ütlevad, et mõnu ja rahulduse taotlemine on inimlooma ülim motivaator. Selle kinnituseks pakuvad nad vana tuttavat katset rottidega, kellele õpetati mõnu-nupu kasutamist. Klikk pedaalil – ja elektriimpulss jooksis otse aju naudingukeskusse! Mõistes, et klahvivajutus tekitab mõnusa laksu, ei suutnud rotid end sellest lahti rebida ning klikkisid end lõpuks surnuks.Jaak Panksepp pööras selle teooria pea peale. Olles aastakümneid rottidega katseid teinud, tundis ta nende hingeelu läbi ja lõhki. Rotile silma vaadates tundus talle, et loomakese ilmes pole pelk mõnutunne, vaid mingi nuhutav uudishimu, mingi otsiv-igatsev pilk... Mõnutunne pole mitte eesmärk, vaid tagajärg, otsimisest ja uudistavast käitumisest tulenev boonus. Ja mida siis teha, kui võrk on maas? Eks siis peab reaalis edasi surfama.