Tõnn Sarv : Kust tuleb eestlaste tigedus?
Mis teeb tigedaks?
On see mõnedel inimestel juba kuidagi kaasa sündinud kiuslikkus või tuleb see kuidagi kasvatusest?
Tean perekondi, kus teistest lastest said enam-vähem normaalsed inimesed, kuid ühest kasvas välja tõeline intrigaan ja tülinorija. Ometi kasvatati neid kõiki enam-vähem ühtmoodi ja vanemadki olid ühised.
Mis neil küll ometi viga on? Närvid läbi? Valutab kuskilt?
Raske uskuda, aga tundub, et mõned inimesed käivadki kogu aeg ringi mõteldes vaid sellele, kuidas kellelegi jälle ära panna, kuidagi keerata või susata, midagi kihva keerata.
Võibolla neid tigetsejaid ei olegi nii palju. Aga nad paistavad välja.
Tihtipeale ajavad nad selle juures mingit oma õigust taga. Isegi siis, kui see neile endile üldse vajalik ega kasulik pole. Peaasi, et keegi teine ei saaks kasu.
Neil nagu oleks vaja kogu aeg konfliktis olla kogu maailmaga.
Nad ei ole eriti targad. Aga ometi suudavad nad targemate inimeste häid kavatsusi edukalt takistada.
Neid lausa kardetakse.
Oma tigedusega mürgitavad nad oma ümbrust ning isegi kõige heatahtlikumad ja rahumeelsemad inimese katsuvad neist võimaluse korral eemale hoida.
Eks neid kohtab kirjanduseski. Oru Pearu tuleb kohe esimesena meelde.
Ma olen kaugel sellest, et pidada eesti rahvast maailma kõige tigedamaks rahvaks. Ühtegi rahvast ei saa niimoodi iseloomustada.
Aga probleem on täiesti olemas.
Kui head mõtted ja kavatsused luhtuvad tigedike kiuslikkuse tõttu. Kui inimesed enam ei julge avalikult sõna võtta, kartes tigedaid kommentaare. Kui ei taheta enam elada tigedate inimeste hulgas ja minnakse mujale.
Siis on asi tõsine.
