Esimesed kaotajad olid muidugi kohe lennufirmad. See on selge. Nende aktsiad langesid kõigil börsidel kohe, tõsi küll, esialgu vaid 3...4 protsenti, aga siiski märgatavalt.

See puudutab ikka ja eelkõige ja vähemalt esialgu muidugi Euroopa lennufirmasid. Aga eks need sündmused võivad ka teised alla vedada, hoolimata mõnetisest käibe tõusust tänu lennuliikluse ümbersuunamistele ja ümberorienteerumistele. Sest põhimõtteliselt on lennuliiklus kui selline osutunud märksa enam haavatavaks kui varem arvati.

Reisifirmad võiksid olla järgmised suurimate kaotajate hulgas. Nüüd küll tõesti vist üksnes Euroopas. Aga sõltub siiski väga palju nende endi ümberkorraldamise oskustest ja võimetest. Sest ega maad mööda reisimise idee veel päriselt ära unustatud ole. Ja isegi siis, kui Euroopa (ja Venemaa) õhuruum peakski kuudeks või aastateks kinni jääma, siis tuleb inimesi ikkagi vedada lähimate töötavate lennujaamadeni, näiteks Põhja-Aafrikas, ja neid sealt ka ära tuua.

Ilmselt kasvavad otsekohe kõigi maapealsete logistikaga tegelevate firmade tulud: rautee-, laeva- ja bussifirmad, kui nad vaid oskavad seda olukorda paindlikult ära kasutada. Nemad võivad olla juba võitjate hulgas.

Miskiks ajaks jääb üles probleem, kuidas kõik need lendude ärajäämise tõttu toppama jäänud inimesed ära tuua. Ja seda mitte ainult Euroopas, vaid kõikjal maailmas. Ainuüksi Taimaal näiteks on juba praegu kümneid tuhandeid, kelle lennud on tühistatud, viisad kehtivust kaotamas, aga kel pole ometi võimalik maalt lahkuda. Ja kuhu nad peaksidki minema?

Selge see, et varem või hiljem nad kuskile saavad ja jõuavad. Aga esialgu nende hulk suureneb iga päevaga. Ja tavamõistuse kohaselt peab ju lõpuks keegi selle kõige ka kinni maksma. Aga kes seda peaks tegema? Lennufirmad või kindlustusfirmad? Või inimesed ise? Esialgu läheb kõik kindlasti veel palju segasemaks. Juba praegu on öeldud, et kõike seda ei suuda keegi kunagi kinni maksta.

Põhimõtteliselt läheb igasugune reisimine kallimaks. Täiendava kasu saavad maapealsetele reisijatele teenuste pakkujad. Söögikohad, puhkekohad, hotellid jne. Nii mõnigi linnakene, kust varem lihtsalt üle lennati, võib endalegi ootamatult populaarseks saada.

Aga kuna reisimine läheb kallimaks, siis väheneb ka seda endale lubada saavate inimeste hulk, mis kokkuvõttes võib ikka kogu selle tööstuse viia allakäigule.

Ja ega siis ainult turistid ei lenda, oma raha eest ja endi lõbustamiseks. Palju olulisem on ilmselt hoopis äri- ja tööreiside pikemaks venimine või nende ärajäämine. Inimeste liikumisvõime väheneb drastiliselt. Isiklikud kontaktid jäävad harvemaks. Ja kahtlemata mõjutab see äri- ja kaubandussuhteid, teadus- ja kultuurikontakte, rääkimata poliitikast, sõjandusest jpm.

Kindlasti hakatakse palju suuremat rõhku panema sidekanalite täiustamisele. Videokonverentsid jmt. Telekomifirmad on igatahes võitjate poolel.

Ning ega siis ainult inimesed lenda. Kaubasaadetiste saabumine hakkab samuti palju rohkem aega võtma. Vajaliku seadme, aine või muu vahendi kohalejõudmiseks hakkab päevade asemel minema nädalaid. Tehnoloogiliste protsesside, ehitamise jpm loogika tuleb ümber mõtelda. Laomajandust laiendada ja mitmekesistada.

Teaduslike, tehniliste jpm tsiviiltöödeks vajalike lendude ärajäämine, näiteks geoloogilise, maastikulise, metoroloogiliste ja muude andmete kogumiseks ja seireks. Mida see võib tähendada? Sõjalised aspektid on veelgi keerukamad. Treening- ja õppelendudest pole mõtet rääkidagi. Aga kui lennuväe kasutamine Euroopa õhuruumis jääbki pikaks ajaks võimatuks, siis, mida see endaga kaasa võib tuua julgeoleku mõttes?

Laiemas plaanis võiks ütelda, et Euroopa võib minna sügavale langusele. Koos Venemaaga, ilmselt. Euro oli juba varem pikaajalises langustrendis USD suhtes. Mida ta nüüd teeb, saab kohe näha. Samuti ka seda, kuidas see mõjutab GBP ja CHF kursse.

Võlgades olevad Euroopa riikide valitsused hakkavad vajama veel täiendavaid finantse. Samal ajal ei saa nende esindajad lennata tähtsatele poliitilistele foorumitele. Olulised otsused hakkavad sündima ilma nendeta. Õhtumaa allakäik võibolla ongi nõnda siis alanud.

Nõrgenenud Euroopa tähendab aga muidugi USA, Jaapani, Hiina ja teiste regioonide veelgi suuremat esiletõusu. Nojah, kui muidugi Yellowstone ei kärgata järgmiseks, või Fuji... Siinkohal peaks vist tõesti juba kolm korda sülitama...

Mis aga kindlasti toimuma hakkab, see on arendustegevus selliste lennumootorite leiutamiseks ja konstrueerimiseks, mis seda vulkaanilist tolmu ei karda. Ei ole ju vaja tingimata kasutada atmosfääri-hapnikku koos sealt tulenevate probleemidega. Võib ju lendaval riistal olla oma oksüdeerija kaasas, nagu ballistilistel rakettidel või kosmosesüstikutel...

Ja, teine asi - maapealsete liikumisvahendite kiiremaks muutmine. Magnetpatjadel hõljukrongid jmt on juba olemas ja töötavad. Nende kiirused hakkavad lähenema juba lennukite omadele...