Ometi. Kas ma viriseks siin, kui poleks tunne, et midagi-mõndagi on selles järjekordses hoolitsevas aktis viltu ja vastuolulist.

Kõigepealt - mis see peaks jälle kord riigi asi olema? Nagu meil igasugu käske, määrusi, keelde ja seadusi juba piisavalt poleks. Pealegi on kuskil kirjas - põhiseadus vist - midagi kodu puutumatusest. Ehk siis oma tuba, oma luba, nagu soomlaste slogan targasti ütleb. Ehk siis see võiks eelkõige ikka inimese oma asi olla, kuidas ta oma kodu turvaliseks teeb. Kardab tuld... loomulikult... Igaks juhuks. Et kunagi vaja ei läheks.

Või oleks selle nõudmisest mingisugune parem loogika, kui suitsuandur tehtaks tingimuseks kodu kindlustamisel. Sel oleks mõistus taga. On suitsuandur - maksed väiksemad, sest tulekahju tõenäosus väiksem. Ning pole ju ükski kindlustus huvitatud kahjude väljamaksmisest. Normaalne leping. Iga täiskasvanud inimene peaks aru saama.

Aga ju siis riik leiab, et kõik on lollid ja muudkui unistavad enda sissepõletamisest. Nii et olgu olla ja me tuleme kontrollima. Mis viib taas tagasi selle kodu puutumatuse manu - et siis oota aga koputust uksele? Oma koju inimene ikkagi kutsub seda, keda tahab... vist oli nii?

Muidugi veel ärritus sellest, et jälle väänatakse kulu kaela. Me peame need andurid ju ise kinni maksma. Pole kuulda olnud, et seda siis saaks näiteks kuludesse kanda, vähem makse maksta. Ning ehkki väljaminek on ühekordne ega ole väga suur, ärritab ikka natuke. Ning kuna inimene on nutikas ning kaldub ikka otsima odavamat, pole sugugi võimatu et tulevad turule (st turule kui Balti jaama, Kesk- või Lasnamäe või kus) müügile mingid enamvähem mulaažid anduritest. Paned püsti ja näitad, et näe, olemas... Vähemalt trahvi ei saa. Vaevalt, et kontrollijad viitsivad üle vaadata, kas ikka töötab. Ja kuidas seda teha? Tulevad selle mesilaste suitsutiga ja lasevad sul toa tossu täis?

No ega väga imestaks, kui olekski nii...

Ja ikkagi, mis sellest andurist kasu on, kui tuletõrjet vähemaks jääb, depoosid suletakse, mehi koondatakse. Kümme korda võib biip-biip käia, aga kui ikka ei jõua kohale, siis, olgu, tulevad ja kustutavad ehk tukid ära.

Pealegi on vist võimatu leiutada kaitset Darwini auhinna taotlejate eest. Kui ikka inimene on nii loll, et tulega mängib... mis teha. Saab selle auhinna. Kui ikka ei tea, et tuhatoosi ei tühjendata paberikorvi ja tongispäi ei suitseta voodis. Või millega need geeniused, kes ei tea üht peonippi, et tuhatoosi pestakse ning õhtu lõpuks tõstetakse see kraanikaussi. Tühjendamata.

Muidugi jääb üles see väike mure, et mida meil järgmisena osta kästakse? Meie enda raha eest ja muidugi meie enda huvides?

Oi, see saaks üks pikk nimekiri... Ei julge isegi mõtetega mängida, mõni veel näppab ära ja teebki teoks.

Huu.