Mõtteviis on järgmine (täiesti loogiline, igati realistlik): Korralik Palgatööline nokitseb vabal ajal garaažis l. Sünnib pereäri.

Muidugi asutab ta osaühingu. Juhatuse esimeheks nimetab iseenda, sest miks segada ärisse kedagi teist.

Kui bisnis osutub edukaks, kolib Korralik Palgatööline oma OÜ garaažist välja, palkab abilise, võtab dividende, maksab makse.

Aga mis juhtub siis, kui Korralik Palgatööline kaotab põhilise sissetuleku? Näiteks otsustab tööandja tema osakonna üle viia Rumeeniasse.

Õnnetu seab sammud töötukassasse. Abi aga ei saa, sest ta on asutanud pereäri, nimetanud end tolle juhatajaks…

Eriti tige on EVEA, kelle väitel on uue korra ainuke “kasu” see, et riik ei pea endises mahus ettevõtjaid kontrollima, sest ettevõtjate arv väheneb.

Kuid ka riik pole loll. Uus kord sündis seetõttu, et liiga palju pettureid võtavad ühe käega vastu töötu abiraha, teisega aga sahkerdavad firmajuhtidena.

Selliste tüüpide vastu võitlemisel otsustas riik kasutada kollektiivset karistamist – mitte võidelda eraldi iga petturiga, vaid teha ringi kogu kord, sest nii on lihtsam. Seda võtet teame ka sõjaväest: kui üks sõdur teeb mingi lolluse, saab karistada terve rood. Edaspidi ei julge sõdur lollust korrata, sest pelgab kaaslastelt kere peale saada.

Mida siis tööta jäänud pereäri juhatuse esimees tegema peaks? Kui pereäri tiksub ja ta seda reaalselt juhib, siis peab ta endale tunnistama, et tal on töö olemas, tal ei sobi töötukassasse marssida. Seda enam, et firma juhataja amet on vabatahtlik, keegi ei sunni seda peale.

Firma saab mõnda aega olla ka ilma juhatajata. Esmapilgul võib see mõte tunduda kummaline, ent see olukord polegi nii haruldane: surm võtab isegi kõige edukamaid ettevõtjaid ja sel juhul mõistame, et firmal puudub mõnda aega direktor.

Muidugi pole juhatuse puudumine normaalne. Äriseadustik ütleb, et kui juhatus pole kahe aastaga paika pandud, läheb ettevõte sundlõpetamisele. Raskused hakkavad aga varem, sest ka vahepeal tuleb esitada aruandeid.

Ja alati saab paluda abikaasalt, elukaaslaselt, sõbralt või tuttavalt abi firma juhatamisel. See on ju ajutine lahendus, sa ei kavatse ju elu lõpuni töötu abiraha peal elada. Ja kui kavatsed, siis oledki luuser.