Sulev Vedler : Saadame Ligi Kreekasse!
Kreeka võiks võlgadest lahtisaamiseks müüa mõne oma 6000 saarest, pakkusid nädal tagasi kaks Saksa parlamendisaadikut.
Mina arvan, et Eesti peaks hoopis abi korras Jürgen Ligi kreeklastele rahandusministriks laenama.
Ligi on kärpimise mitteametlik maailmameister ja kui ta nüliks Kreeka riigieelarvet samas mahus nagu mullu Eesti oma (üheksa protsenti SKTst), saaks Kreeka oma muredest lahti vaid ühe aastaga. Alles jääksid kõik kaunid saared ja Akropol samuti.
Neljapäeval tõusis mu tuju, kui kuulsin minister Ligi avaldust, et paljukardetud Maastrichti eelarvedefitsiidi nõue sai täidetud suure varuga. See tähendab, et Andrus Ansipi valitsuse lotomäng “Toome Eestisse euro!” on võidule suhteliselt lähedal.
Reedel käisin tööandjate konverentsil “Tuulelohe lend 2010”. Eurovolinik Siim Kallas tähendas seal euro kohta, et “Eesti on oma sammud teinud, midagi muuta on võimatu, jääb üle vaid oodata”.
“Ma ei ole kunagi midagi teinud euro nimel, see [tehtu] on lihtsalt mõistuspärane tegevus,” märkis Ligi sealsamas. Ma arvan, et tegelikult võitles Ligi euro nimel sama võimsalt nagu Sparta kuningas Leonidas pärslaste vastu (kui Kreeka mütoloogia meelde ei tule, siis kultusfilm “3” ikka). Aga las Ligi mängib tagasihoidlikku, see on talle lubatud.
“Rahva teenrite” raadiosaates teatasin hiljuti, et kui euro tuleb, siis peaksid Ligi ja tema eelkäija Ivari Padar ja teised poliitikud riikliku autasu saama. Tegelikult väärib Püksirihma Ordenit (vt eelmise nädala Ekspress) kogu Eesti rahvas – kannatlikkuse eest. Kreekas käib praegu selline mäss nagu meil pronksiöö ajal, kuigi seal räägitakse kaks korda väiksemast kärpest kui meil mullu. Eestlased ei hakanud mürgeldama, vaid talusid mornilt vaikides palkade rappimist ja 100 000 töökoha kaotamist. Sest meile lubati eurot.
Kuid mis saab edasi? Euro pole imerohi. Ta ei tee meid paugupealt rikkamaks ega targemaks.
IMFi palgale läinud Andres Sutt hoiatas tööandjate konverentsil, et Eesti ei tohi eurot saades majanduspoliitikat lõdvemaks lasta. Mõned riigid ei hoolinud sellest ja nüüd tuntakse neid ingliskeelses meedias nime all sead – PIGS. P tähendab Portugali, I Iirimaad (Ireland), G Kreekat (Greece) ja S Hispaaniat (Spain).
Vahur Kraft Nordeast teatas aga, et täna lähevad investeeringud samadesse sektoritesse kui enne kriisi. Ehk paljuoodatud majanduse struktuuri muutuse vajadus ei ole vist paljude ärimeeste ajudesse veel jõudnud.
Teisipäeval kiitsin tuttavatele, et Eesti seis on siiski roosilisem kui vennasriikides. Oleme üks vähestest Euroopa Liidus, kes suutsid rahanduse korras hoida. Ja Eesti ei pea laenude tagasimaksmiseks tõstma makse või võtma uusi laene nagu Kreeka ja mõned teised riigid.
See on suur eelis. See on peaaegu sama hea seis nagu perel, kel pole keset kriisi kaelas kodulaenu, tarbimislaenu ega autoliisingut. Päris hea tunne, kas pole?