Sulev Vedler: Valimised tulid jälle ootamatult
Veelgi rohkem inimesi leidsin kõrvalasuvast Rimi kauplusest. Äsja remonditud kiiskavas poes käimine osutus pettumuseks, sest ilmselt tulid valimised sealsele juhtkonnale ootamatult. Mitmed kaubad olid otsa saanud, müügil polnud isegi nii tavalist asja nagu kanafilee, rääkimata fooliumist või küpsetuspaberist või külmutatud krevettidest. Puudu jäi ka kassapidajatest, mistõttu järjekorrad olid pikemad kui pühapäeva lõunati tavaks.
See on Eestile tüüpiline olukord: kuigi oleme harjunud end pidama aastasadu kaupa teinud rahvaks, napib suurüritustel alatasa teenindajaid ja sabad muudkui kasvavad, kuni üritus otsa saab.
Poe ees avanes aga vastupidine pilt, sest valimispäeva ahvatlevad võimalused oli avastanud pealinna autojuhtide suurim “sõber”, Ühisteenuste hall-oranžis rüüs parkimiskontrolör. Kuulsin, kuidas üks pereema protesteeris, et see on ju pühapäev ja valimiste aeg. Parkimiskontroll vastas enesekindlalt, et see on eraparkla, kus tasu arvestatakse 24 tundi ööpäevas, ja oma viga, kui sisse sõites reegleid läbi ei lugenud ning parkimiskella armatuurlauale ei sättinud.
Õhtul mõistsin, et kõige ootamatumalt saabusid valimised IT-inimestele. Ka mina olin nende seas, kes veebist tulemusi otsisid ja valimiskomisjoni küljelt vaid hangunud pilti nägid. Kohe näha, et Eesti on kõrgeltarenenud e-riik! BNS kirjutas esmalt, et suure tõenäosusega oli viga põhjustatud andmebaasile rakendatud maksimaalsest koormusest. Valimiskomisjoni IT-arendaja Helmes väitis, et häda oli tarkvaras. IT-koolitaja Henn Sarv märkis omakorda, et arendajad ei saanud lihtsalt oma tööga hakkama.
Minu arust pole häda mitte ainult Helmeses, vaid kogu riigihangete süsteemis. Seadus käsib eelistada vähempakkumist. Nende kvaliteet on aga... Jah, vanasõnagi ütleb, et “ma pole nii rikas, et osta odavaid asju”. Üks minister kurtis kord, et ta ei julge oma asutuse suure ja olulise IT-süsteemi arendajat välja vahetada, kuigi süsteem tõrkus päevast päeva. Ministril polnud mingit kindlust, et järgmine firma sama tööga paremini hakkama saab. Võib hoopis juhtuda, et teise pakkuja valimisel tuleb kogu süsteem uuesti üles ehitada.
Riigihangetel võiks kasutada suusahüpetest tuntud süsteemi, kus viie kohtuniku hinnetest lahutatakse kõige kõrgem ja madalam kohe maha. Sel juhul kaoksid vuhvelpakkumised.
Aga tagasi valimiste juurde. Valimissüsteemi hangumist nähes liikus mu mõte aprilli 2007, kui Eesti valitsusasutuste internetküljed jooksid umbe ja võimud pasundasid maailma esimese kübersõja puhkemisest.
