Taavi Pae: Seitsesada krooni ja Narva vaade
Kindlasti on raha rohkemat kui käibevahend, lisaks sümboolsetele väärtustele peidab ta endas ka emotsioone. Ilmselt mäletavad paljud oma esimesi oste värskete kroonidega 1992. aasta jaanipäeva paiku. Meenub ka jutt, et leidus poode, kus müüjad ei võtnud vastu murtud kupüüre – nii näidati oma austust vastse raha vastu. Kroon on teeninud meid kahtlemata hästi ja on väljanägemiselt igati kaunis. Kroonidel kujutatud Eesti kultuuri suurvaimud ja maastikud on saatnud meid viimased 18 aastat. Eelmist krooni said meie esiisad kasutada vaid 13 aastat.
Paberrahadele valitud maastikke võib käsitleda Eesti rahvusmaastikena, kohtadena, mis kõnetavad enamikku Eesti elanikest ning kus iga inimene, kellele Eesti armas, peaks olema käinud. Rahvusmaastike temaatika oli eriti südamelähedane kadunud Jaan Eilartile, mehele, kelle sõna ja mõistus otsustasid lõplikult, milliseid sümboleid Eesti rahal kujutatakse. Kahjuks ei jõudnud ta rahvusmaastike temaatikat oma töödes lõpuni arendada. Kas aga pole Eesti rahatähtedel kujutatud maastikud just Eilarti rahvusmaastike testament meile? Osa rahal esitatud kohti on n-ö linnamaastikud: Toompea, Tartu ülikooli peahoone, Estonia teater. Eesti talu esindab Tammsaare Väljamägi. Saja- ja viiesajakroonise maastikumotiivid on abstraktsemad: künklik Lõuna-Eesti maastik ja pankrannik.
Kõige võimsam sümbolmaastik on viiekroonise tagakülg: Narva piirijõgi koos Jaanilinna ja Narva kindlusega on üks Põhja-Euroopa võimsamaid poliitgeograafilisi manifestatsioone. Eesti Vabariigi ja ka Euroopa Liidu idapiir Narva jõel on üks pikemaajalisi suuri kultuuri ja poliitilisi rajajooni Euroopas. Alates 13. sajandist on alad jõest läänes kuulunud kindlalt Lääne-Euroopa kultuuriruumi. Siinkohal piisab vaid Hansa liidu ja katoliku kiriku mainimisest, mille mõjuvõim ulatus just Narva jõeni ja mitte kaugemale. Ka tähestik on kahel pool jõge erinev, kui tuua veel üks näide selle piiri tähtsusest ja suurusest.
Eesti krooni mälestus tuleb vääriliselt jäädvustada. Meil on Eesti Panga muuseum, kus kõik saavad kupüüre vaatamas käia. Olen kuulnud paljude inimeste plaani säilitada kodus täiskomplekt rahasid (selleks kulub 693 krooni paberraha ning 6 krooni ja 85 senti münte ehk kokku 699 krooni 85 senti). Summa on suur, kuid õnneks vahetatakse kroone eurodeks tähtajatult, nii et raha kaotsiminekut pole vaja karta. Siiski arvan, et vajaksime ka otsest mälestusmärki, ja kõige paremini sobiks selleks just eelmainitud viiekroonise vaade Narva jõele. Tekib vaid küsimus, kas täpselt selline koht on ka looduses olemas või on vaade stiliseeritud. Kõik, kes külastavad Narva linna, võivad, rahatäht näpus, seda kohta otsima minna ja suure tõenäosusega nad selle leiavadki. See paikneb Igor Grafovi ja Raudsilla tänava ühinemiskohas Narva jõe kõrgel kaldapealsel. Läheduses asub taastatav Aleksandri kirik, seega täiendaks krooni mälestusmärk märkimisväärselt piirkonna atraktiivsust. Loomulikult on vaade rahatähel kujutatuga võrreldes paljuski muutunud. Teatavasti hävis Narva vanalinn II maailmasõjas Punaarmee õhurünnakus. Viiekroonisel kupüüril näeme kahe Narva vanalinna kiriku torne (vasakpoolne, millest paistab ainult torni ots, oli õigeusu Issandamuutmise katedraal, parempoolne oli luterlaste Jaani kirik), mida linnapildis enam ei kohta. Ainus Narva vanalinna säilinud maamärk – raekoja torn – jääb Pika Hermanni varju. Pika Hermanni tornikiiver on muudetud, ka Jaanilinna kindluse tornide kuju on muutunud, esiplaanil nähtav nurgatorn on kaotanud kiivri ja tagumine torn ei küündi enam üle kindlusemüüri. Sildki pole enam endine. 1828. aastal valminud graniittugisammastega puusild hävines II maailmasõjas, seda asendav raudbetoonist Sõpruse sild valmis 1960. aastal. Poleemikat on tekitanud ka kupüüril kujutatud Jaanilinna kindluse kohal olev tume pilv!
Üks asi tuleks seoses viiekroonise rahatähega veel ära klaarida: millise foto ja kelle kavandi järgi see on valmistatud? Eesti Panga poolt välja antud soliidne rahatähtede raamat peab kujundajaks Vladimir Taigerit, kes on loonud enamiku Eesti rahatähti. Jaan Eilart toonitab mitmes intervjuus viiekroonise kavandi autorina aga Rihet Urmas Ploomipuud, keda üldiselt seostatakse vaid ühe- ja kahekroonise rahatähe kujundamisega. Kellel on õigus? Originaalfoto autoriks pidas Jaan Eilart vendi Parikaid, kuid tundub, et siinkohal on Eesti fotograafia suurkujud sassi läinud. Pigem on originaalfoto autoriks Carl Sarap ja foto on ilmunud näiteks Vana-Narva albumis (1939).
Kfrooni mälestusmärk annaks Narva linnale lisaväärtust ja seoks teda tihedamalt ülejäänud Eestiga. Võib olla kindel, et sellest saaks külastatav koht, mis pakub elamuse nii loodus- kui ka kultuuri- ja ajaloohuvilistele. Mälestusmärgi täpne teostus jäägu juba kunstirahva ülesandeks (initsiatiivi võiks haarata nii Eesti Pank, Narva linnavalitsus kui ka Narva muuseum). Kui Vene rublal on Eestis mälestusmärk olemas – Märjamaa vallas Ruunavere postijaama ees –, siis kroon ei saa küll kehvem olla.
Taavi Pae on geograaf
