Talverõõmud ja Tallinna baar
Aasta-aastalt muutuvad aina populaarsemaks 1984. aastal XIV taliolümpiamängudel oma täies hiilguses säranud Jahorina ja Bjelasnica mäed Sarajevo lähedal. Koht ise annab silmad ette paljudele populaarsetele suusakuurortitele eri paigus. Ei puudu siit parimad hotellid ja restoranid oma kohalike roogadega. Lisaks kultuuri ja rahvuste virvarrile on Jahorina oma ajalooarmidega põnev koht avastamiseks.
3. jaanuaril tabas siinset suuremat suusamäge aga õnnetus, "meie tragöödia Jahorinal", nagu kohalikud ise ütlevad. 120 suusatajat olid tõsiselt üllatunud, kui kella kolme ajal, tund enne liftide kinni panemist, lakkas lift töötamast. Vaatamata ponnistustele ei õnnestunud seda kuidagi tööle saada. Kuna tegemist on mäe pikima liftiga, oli kogu päästmine raskendatud. Siiski, mõned kohad, kus kõrgust vähem, pakkusid võimalust kohalikele "supermanidele", kes siis-sealt alla hüppasid oma elu päästmiseks. Abi paluti ka EUFORi (rahutagamisväed) käest, kuid kuna ilm oli suhteliselt halb, ei saanud rahuvalvajad oma koptereid appi saata ja tuli hakkama saada käepärasemate vahenditega. Kui enamik inimesi sai tunniga päästetud, siis viimased 64 inimest, kes rippusid ikka veel taevapiiril, pidid oma pääsemist ootama üle kuue tunni. -11 kraadist oli õhtuks saanud juba -16 ja nii nad siis istusid seal külma tuule ja pakase käes. Need õnnetukesed viidi ka külmakahjustustega haiglasse ja poole kümneks õhtul oli päästeoperatsioon lõppenud. Õnneks ise olin 1. jaanuaril samal mäel jala kipsi kukkunud, mis nüüd tagantjärele tundub nii helge variandina. Parem pean kolm nädalat "siestat" oma kipsis jalaga, kui vaatan tõtt sellise meeleheitega külma käes maa ja taeva vahel.
Helget on Sarajevos veel - olin hämmastunud, kui nägin tänaval baari Tallinn, mille uksel sildid meie kodumaale omase vapilõviga. Uksest sees ehivad seinu suured fotod, mis, nagu lähemal vaatamisel selgus, on vaated Tallinnale ja selle vanalinnale. Kui meeldivalt üllatunult pilte uurisime, tuli baaridaam küsima, et kas äkki inimesed Tallinnast, et nii kiindunult ja nägu täis äratundmisrõõmu neid pilte silmitseme.
Baar ise on maitsekas ja uus. Erineb siinsetest põhiliselt õlleka tüüpi kohtadest. Kohtusime ka baariomaniku Denis Muhoviciga, kes teavitas meid, et oleme esimesed inimesed Tallinnast seal baaris. Esimesed joogid vurasid lauda maja poolt. Müsteeriumi lahendamiseks küsisime, et kust selline teemavalik - Tallinn. Omanikul lõi nägu naerule ja õhinal rääkis ta meile, kuidas ta 2002. aasta 6. mail oli käinud Tallinnas Euroopa meistrivõistlustel karates ja tulnud seal kuni 80 kg kaalus Euroopa meistriks.
Tallinn ise oma iluga võlus teda sedavõrd, et ta on siiani vaimustatud. Seetõttu otsustaski killukese Tallinna oma koduõuele tuua.
Pean tunnistama, et noormees teeb ikka kõva lobitööd oma armastusega Tallinna vastu. Igatahes parem reklaam kui mis tahes WELCOME TO ESTONIA sildike kuskil lennujaama plakatil. Nüüd on meilgi üks armas koht, kus pärast pikka tööpäeva üks väike naps teha ja juttu puhuda ja kujutada ette, et sa pole kaugel omastest, vaid siinsamas Tallinnas.
