Eesti Mittetulundusasutuste ja Sihtasutuste Liidu Nõukogu (EMSL) tegi Allar Jõksi eestvõttel parteidele ettepaneku kokku leppida käitumisreeglites valimiste perioodil ehk heas valimistavas. See on üleskutse parteide käitumise eneseregulatsioonile, omamoodi parteielu eetikakoodeks valimiste ajaks. Lootust andis eelmiste valimiste eel kokku lepitud e-valimiste hea tava, mida küll ei toetanud Keskerakond. 24. märtsiks paluti parteidel EMSLi ettepanekule ka kirjalikult vastata, mida tegidki lõpuks kõik.

Hea valimistava tähendab seda, et valimiskulutustele seatakse mõistlik ülempiir, valimiskampaanias tegeldakse sisuliste teemadega ega halvustata teisi, ei kasutata avalikku raha erakonna huvides, näiteks maksumaksja raha eest ülalpeetavaid meediakanaleid partei reklaamiks, ega peteta valijat vaid häälte püüdmiseks kandideerides. Jutt on ennekõike "peibutuspartidest" parteide valimisnimekirjades, kelle abil siis osutuvad valituks väiksemad tegelased.

Hea valimistava kiitsid esimesena heaks rohelised, siis sotsiaaldemokraadid ja Rahvaliit, veidi kauem läks aega Keskerakonnal ja Reformierakonnal. Keskerakond lisas nimekirja omapoolseid täiendusi, näiteks ettekirjutusi ajakirjandusele, ega olnud rahul "peibutuspartide" kriitikaga. Reformierakond ei jaga arusaama, et valija on poliitreklaamist tüdinud, väites kristenmichallikult, et pole vahet, kas reklaamitakse pesupulbrit või erakonda, ning et valijad pole lambakari ja oskavad käituda ka juhtnöörideta.

Allar Jõksi ettepanekule reageerisid parteid ootamatult innukalt, loodetavasti mitte vaid vormitäiteks. Nüüd on ees konkreetsemad jutuajamised, et kokkulepped ka allkirjastada. Kodanikkonna rõhutatud huvipuudus valimiste vastu, olgu kõne all europarlamendi või kohalikud valimised, on tagatubades ilmselt kõneks olnud ja punased häirelambid sisse lülitanud. Vist on mõistetud, et esindusdemokraatia toimimiseks ehk oma tegevuse õigustamiseks tuleb erakondadel endil peeglisse vaadata.