Üks Maire Aunaste monoteatri lugudest rääkis sellest, kuidas ta püüdis kord kindlustustöötajate piduõhtul nalja visata, soovides mälu kindlustada. “Meie kindlustame ikka neid asju, mis päriselt ka olemas on,” vastati talle, “mälu ja noorust me ei kindlusta.”

Maire oskas oma eluloopõhises stand-up-etenduses kasutada mälupilte, mis naerutasid saalitäisi üle terve Eesti, kuigi, kui järele mõelda, olid need ju omamoodi kurvad lood. No mida naljakat on selles, kui kahekümne viie aastane pruut näeb pulmalauas oma ämma pisaraid valamas, kuna poeg on kosinud “liiga vana naise”, või kui keegi saadab sulle sõimukirja teatega, et nii kahju on su peale margiraha raisata? Kurb ju tegelikult, kui pikemalt mõtlema hakata.


Avalehele
9 Kommentaari
Loe veel: