Tiina Jõgeda: Üks pilt ütleb rohkem kui sada sõna
1.pilt: mingid lilled, putukad – helerohelised, violetsed, sinised. Esiplaanil lause “Teismelised eelistavad Facebooki asemel Instagrami”.
2. pilt: tüdrukunägu kumab läbi plastikaatfiltri. Jutumullis tekst: “Instagram tuli turule 2010. aasta oktoobris. Praeguseks on sel rakendusel umbes sada miljonit kasutajat, kes jagavad sotsiaalvõrgustikes iga päev vähemalt viis miljonit fotot.”
3.pilt: tühjal pinnal suur küsimärk (võib ka hüüumärk, või veel lihtsam: mõni hämmeldust väljendav emotikon, mis hüüatab “wow”).
Pildirida katkeb, kostab nõrk porisev hääl: “Kui Twitter 2006. aastal tuli, siis ei usutud algul, et 140 tähemärgiga on võimalik sisukaid mõtteid edastada. Nüüd säutsuvad kõik, vaidlusteks jätkub ainest küllaga. Areen suutis paar aastat tagasi kogu filosoofia ajaloo tviitidena kirja panna. Täitsa ülevaatlik pilt tekkis, mis asja need Diogenes, Platon ja Epikuros ajasid, isegi liiga pikaks kippus see tekst. Aga nüüd ei viitsita enam säutse ka lugeda! Moodne, uue põlvkonna säutsumine käibki ilma sõnadega – piltidega. Seda see Instagram teeb: röövib viimsegi võimaluse kirjasõna rikkust levitada!”
Kirjandusõpetajad on ajaga kaasas käimiseks leiutanud kavala mooduse noori lugema sundida: lugemispäevikut asendab märksa mängulisem fotoromaani koostamine. “Kuritöö ja karistus”, “Jevgeni Onegin” ja paljud teised klassikud raiutakse nüüd PowerPointi abiga fotoromaanideks, kus noored miksivad kokku tekstist nopitud tsitaate netist nopitud manganäoliste tüdrukute vms piltidega.
Jättes tehnoloogiaajakirjanikele arutamiseks, milline plahvatuslik murrang on toimunud nii fotoaparaatide kui pilditöötlusprogrammide arengus, möönan omalt poolt, et tehnoloogiline revolutsioon on muutnud ka inimeste psüühikat ja käitumist.
Võtame näiteks nähtuse, millele ilusat eestikeelset sõna veel leiutatud pole, aga inglise laenuna võiksime selle nimetada seksamiseks. Seksamine (inglise keeles sexting – sex pluss texting) on seksuaalse sisuga sõnalise või pildilise sõnumi (smsi) saatmine, enamasti telefoni abil (või oleks ilusam ja eestikeelsem sõna “seksutamine” – seksist kirjutamine, selle kujutamine?).
Seksisõnumites iseenesest pole midagi uut, küllap oli seksamine üks esimesi toiminguid päeval, mil taskutelefon udust pilti näitama hakkas. Cosmopolitanist leiab lõputult õpetusi, kuidas kallist kaasat keset igavat koosolekut vallatute sõnumitega ergutada ning mida kõike õhtul kodus oodata võiks, kui päeva jooksul juba soojendav seksamine tehtud.
Mõistagi ei seksa ainult täiskasvanud, vaid ka lapsed, sest neil on telefonid ja suur huvi ennast avastada. Ja siin kerkib probleem. Lõuna-Carolina ülikooli ajakirjandus- ja massikommunikatsiooni instituudis korraldatud uuringust selgub, et 4% mobiili omavatest teismelistest on saatnud kellelegi endast alastipilte, 15% tunnistavad, et nad on selliseid pilte saanud. Teised uuringud väidavad, et see arv on palju suurem – 20–30% noortest on ühel või teisel viisil pikantsete smsidega kokku puutunud. Suurem osa noortest annab endale aru, et usalduse ja turvalisuse eeldamine võib valusasti kätte maksta. Süütust riivatusest võib kergesti saada tööriist reeturi käes, kes jagab intiimseid pilte sinna, kus asjaosaline neid kohe kindlasti näha ei taha...
“Seksisõnumid võivad teismelisele tekitada kaugeleulatuvaid sotsiaalseid tagajärgi, sest need lõhuvad interpersonaalsete ja avalike suhete piire,” leitakse uurimuses. Romantilisel eesmärgil edastatud pildiliste sõnumite avalikustamine netiavarustes põhjustab psühholoogilisi, kultuurilisi ja juriidilisi probleeme. Inimene muutub haavatavaks, selline mõju võib kesta pikka aega. Seda peaksid vanemad oma teismelistele lastele kindlasti rääkima. Kui delikaatset teemat sõnadesse panna ei oska, saatke Instagrami vahendusel pilt.
