Toomas Annus: võimekaid, kuid parteituid tõrjutakse
Kunagi saadeti need, kes rääkisid, et maakera pöörleb, tuleriidale. Eestis saavad sellised lihtsalt kriminaalasja, ütles Eesti suurima ehitusettevõtte Merko suuromanik Toomas Annus usutluses Eesti Päevalehele.
Eesti majandust kurnab Annuse sõnul kõige rohkem riigiasutuste ja õiguskaitseorganite politiseerimine, mis toob kaasa võimekate inimeste kõrvalejäämise ühiskonnaelust. Üksnes kohtusüsteem on suutnud veel säilitada sõltumatuse.
Valitakse truualamlikke
„Inimesi valitakse ametisse parteilise truualamlikkuse järgi,” selgitas ta. „Riigiasutuste töö halvatakse ju iga kord, kui tuleb näiteks mõne teise erakonna minister. Nüüd siis valesse erakonda kuuluv ametnik ei saa mitu aastat normaalselt tööd teha, sest ta kardab.”
Võimekad inimesed, kes parteisse ei taha astuda, langevad ametikohtade jagamisel valikust välja, sest suur osa ametnikke peab olema ministri parteile truud. „Sealt see õnnetus tulebki, sest valik on aetud väga kitsaks,” tõdes Annus.
Annuse kinnitusel pole praegu ühtegi ettevõtjat, kes arvaks, et politiseerimine pole jõudnud Eesti õigussüsteemi. „See hakkas peale aastaid tagasi ja need, kes sellest rääkima hakkasid, kuulutati avalikult paranoilisteks,” lausus Annus. „Kunagi pandi need, kes rääkisid, et maakera pöörleb, tuleriidale. Meil Eestis pole nii halvasti veel läinud. Tavaliselt saavad lihtsalt kriminaalasja. Kohtusüsteemi pole veel suudetud politiseerida, ehkki selliste püüdlustega tegeletakse.”
Riik on uuteks kohtulahinguteks valmistuva Annuse sõnul maade looduskaitse alla võtmisega läinud üle mõistliku piiri, kahjustades ehitamiseks maid ostnud ettevõtete äri. „Tihti pole sellise looduskaitse alla võtmise taga mitte avalik huvi, vaid sinu kõige vahetuma naabri isiklik huvi,” lausus Annus. „Linnaehituslikult on avalik huvi hoopis mõistuspärases ehitamises.”
Näiteks kuulub Merkole Pirital üks krunt, kus asuvad lagunenud katlamaja, kasvuhooned ja korsten, mis võeti aga looduskaitse alla. „Kui ma küsisin, et miks see nii läks, vastati, et kogemata. Moodustati mingisugust looduskaitselist maad ja meie maad võeti ka sinna. Ja ütlevad, et nemad seda ringi ei vahetagi,” ütles Annus. „Nüüd on vana katlamaja ja kasvuhooned looduskaitse all, ringi ei vahetata ja ehitada ka ei tohi. Kui riik ütleb, et vana katlamaja tuleb avalikes huvides varemetena säilitada, siis riik peab seda omast taskust finantseerima,” lisas ta.
