Ka paljud emakeelena eesti keelt valdavad inimesed, sealhulgas õigusvaldkonna spetsialistid, vajavad venekeelseid seadusetekste oma igapäevatöös.

Kuna advokatuuri üks oluline ülesanne on korraldada muu hulgas riigi finantseeritava õigusabi osutamist, siis tunneme riigi õigusabi temaatika kaudu, et vene keelt kõneleva elanikkonna õigusteadlikkus on üsna kehv. Eriti puudutab see piirkondi, kus vene keelt kõnelev elanikkond on valdav, nagu näiteks Narva ja Ida-Virumaa.

Võimalus lugeda seadust emakeeles on elementaarne eeltingimus, et inimene saaks õiguskorras orienteeruda, mõistaks oma õigusi ja kohustusi ning oskaks oma õigusi ka realiseerida. Ei ole isegi tähtsust, kas ta tutvub seadusega vahetult ise või teeb seda juristi abiga. Ilmne on, et võõras keeles seaduseteksti mõistmine on mõlemal juhul raskendatud.

Peaks olema meie kõigi ühine huvi, et seadusi mõistaksid ja täidaksid kõik.

Kümme seadust esmalt

Probleemil on ka täiesti igapäevane praktiline külg. Venekeelseid seaduste tõlkeid on vaja ka selleks, et riik ise saaks oma ametnike kaudu enda tegevust ja nõudmisi arusaadavalt põhjendada ja selgitada. Sama puudutab kaitsja tegevust ja isikule menetlusküsimuste selgitamist. Kuna riigikeel on eesti keel ja menetlused toimuvad eesti keeles, siis on pidevalt vaja tõlkida ühest keelest teise, olgu see tõlkimine siis suulise selgituse või kirjaliku dokumendi vormis.
On selge, et kui seadusi või nende rakendamisega seotud asjaolusid on vaja vene keeles inimesele selgitada, tekivad raskused, kuidas seda õigesti teha. Arvestada tuleb ka täiendavat ajakulu. Kättesaadav venekeelne seadusetekst hoiab aega kokku ja tõlge on täpne.

Põhiõiguste parem kaitse

Seetõttu võib kokkuvõttes väita, et venekeelsete seadusetõlgete avaldamine tooks kaasa nii isikute põhiõiguste ja vabaduste parema kaitse, venekeelse elanikkonna mõnevõrra parema kaasatuse kui ka avaliku sektori ressursi kokkuhoiu.

Kuna seaduste vene keeles kättesaadavaks tegemisele ei tundu mõistlikke vastuargumente olevat, siis jääb üle vaid küsimus, millal ja kuidas sellega pihta hakata.

Advokatuuri ettepanek oleks alustada esmajärjekorras 10–15 seaduse tõlkimisega, mille mõju on kõige ulatuslikum. Alternatiivne tee oleks riigile osta tasuliselt teenuseosutajalt juba valmis tõlked, need vajaduse korral üle kontrollida ja muuta tasuta kättesaadavaks.