TV seksiminuteid oodates

Kui ülemöödunud nädalal tantristliku seksi loengule sattusin, tabas mind mitu uut (või täpsemalt: ammuunustatud vana) mõtet. Kõige sügavamalt puudutas mind etteheide, et armatsemist ei peeta enam kunstiks, et juba kooliprogrammist alates ei käsitleta seksi kui naudingut, vaid kui midagi formaalset ja emotsioonitut.

Süüdi pole muidugi ainult koolid. Seks on sama elutähtis, ürgne ja ühiskonna (rahva, riigi) taastootmiseks vältimatu toiming nagu söömine. Aga kui erinevalt käsitletakse neid kas või ETV "Hommikutelevisioonis". Süüa tehakse stuudios vist iga päev, aga millal te viimati seksi nägite?

"Hommikutelevisiooni" funktsioon peaks olema inimeste äratamine ja virgutamine. Nõude kolin ja muud toidutegemise komponendid pigem uinutavad. Viis minutit seksi seevastu puhuks vaatajaile kohe elu sisse. See ei pea alati tantristlik olema. Ka kokasaadetes ei tehta ju alati Hiina ja India toite. Ja muidugi ei tohi seks kokandusminuteid välja suruda.

On küll pornokanalid, erootikatelefonid jms, aga see pole seks, vaid porno. Seksil ja pornol vahet teha on muuseas väga lihtne: esimene on loomulik ja majanduslikult omakasupüüdmatu, teine kunstlik ja kommertsiaalne. Seksi pähe pornofilmi vaadata on sama hea kui kokandussaate asemel näha mingeid loomastunud õgardeid end aplalt nuumamas.

Vanas Hiinas telereid ei olnud. Aga seal ei pandud seksimise ajaks laste eest ust kinni. Tulemus on igaühele silmaga näha: neid on üle miljardi, meid juba alla miljoni.