Väike tõlkeraamatu-rehnut
“See, mis me vajame on romaan, mis võiks võiks kellelelegi mujal maailmas huvi pakkuda,” ütleb tõlkijate seminari korraldanud Ilvi Liive. “Kirjastajad otsivad hästi jutustatud põnevat lugu, millel oleks ka kõrgkirjanduse tunnused. Luuletused on põhiliselt nišitoode.”
Parim “toode”, eestikeelne kirjandusteks, romaan on tänini (ja juba päris pikka aega) Jaan Krossi “Keisri hull”. See raamat on olemas pea kõigis suurkeeltes ja mitmes väikeses kah. Värskeist teostest on soome, ungari ja norra keeles ilmunud Kivirähu “Rehepapp”, aga laiema leviku jaoks on raamat pisut liiga arusaamatu. Isegi Soomes tuleb mõistmisbarjäär vastu.
Võrreldes neli aastat tagasi (tegelikult võiksid tõlkijad siiski natuke sagedamini kokku saada kui laulupeo-intervalliga) toimunud eelmise Käsmu-kogunemisega on siiski mõni asi liikuma hakanud. Kasvõi see, et esindatud oli 4 inglise keelde vahendavat tõlkijat ning kirjastaja Cristopher Maclehose – just tema kirjastuses Harvill Press ilmus hiljuti Jaan Krossi “Paigallend”, seni õigupoolest ainsa otse inglise keelde tõlkija Eric Dickensi vahendusel. Paraku neelas Random House Harvill Pressi hiljuti alla ning see suurkirjastus eesti kirjandusest suuremat ei hooli. Seepärast kaalub Maclehose tulevikus uue kirjastuse loomist.
Inglise keel on üleilmse leviku osas kahtlemata kõige ihaldusväärsem, aga teisalt on Inglise kirjandusturg eriti raske. Ilvi kogemust mööda olevat inglise lugeja nii ignorantne, et vahel ilmuvad ka ingliskeelsete autorite teosed enne tõlkes kui originaalis. Seda, mida kirjastada, dikteerivad suuresti raamatukaupmehed. Ilukirjanduse osakaal inglise turul on üldse väike. Ameerika turule olevat aga lootust pääseda lugejani mõne väikese ülikoolikirjastuse kaudu. Muidugi levib see raamat siis ainult tõsiste huviliste hulgas.
Aga et midagi saavutada, peab vähemasti tõlkijaid olema ja neid nüüd on.
Klassikaliselt tugev eesti kirjanduse tõlkimise maa on Soome (seal tõlgitakse pea kõik tähelepanuväärne), uue tõlkijatepõlvkonnaga oli esindatud teine hõimurahvas ungarlased. Noori oli saabunud ka Norrast ja Hollandist, Kolm head tegijat olid kohal Lätist (meil on seevastu läti keelest tõlkijate osas eriline põud) ja Prantsusmaalt, kaks Saksamaalt. Aga sellega võib plusspoolele joone alla tõmmata.
Meie kunagist suurimat “kirjandusekspordiriiki” Venemaad esindas vaid tõlkeklassik Vera Ruber Moskvast. Venemaal olevat kirjastamine võimalik vaid siis kui töö kirjastajale kinni maksad. Et sealsel turul midagi avaldada, peaks riik toetama, nagu Läti ja Leedu juba ongi teinud.
Ainsa rootsi keeled tõlkijana oli esindatud Kalli Klement, kes põhiliselt hõivatud diplomaaditööga. Ometi on eesti 2007. aastal Göteborgi raamatumessi peakülaline, siis peaks meil olema rootsi keeles mõndagi olulist pakkuda.
Mis suunas peaks edasi pingutama? “Kindlasti tuleks töötada Lõuna-Euroopaga, Itaalia, Portugali Hispaania ülikoolidega,” kavandab Ilvi edasitungi, “Hispaanias pole ühtki otse eesti keelest tõlkijat”. Ja muidugi Aasiast Jaapan, seal juba paar eesti keelt mõistvat inimest. Aga on tõsiselt rõõmustav, et Indias valmistub Vishnu Khare parajasti "Kalevipoega" tõlkima, passitab Eestist honorari oodates neljajalalist trohheust hindi keelde.
Mida tõlkijad Eestist kaasa said? Informatsiooni ja inspiratsiooni. Kuulasid loenguid sellest, mis meie kirjanduses parajasti toimub, kohtasid elusaid eesti kirjanikke, hankisid tarvilikke raamatuid ning last but not least – kohtasid endasuguseid. Igaüks 3o-st kohale tulnud tõlkijat veendus, et ta pole sugugi ainus veidrik maailmas, kes eesti kirjanduse järele hull.
Eesti kirjandus inglise keeles
Hiljuti ilmunud
* Jaan Kaplinski luulekogu "Evening Brings Everything Back" (2004) inglise kirjastuses Bloodaxe. Tõlkinud autor koos Fiona Sampsoniga.
* Inglismaal ilmus 2004. aastal luuleantoloogia – “Anthology of new poetry from Eastern and Central Europe”, kus eesti luuletki sees - Kristiina Ehini ja Asko Künnapi tekstid.
* Jaan Kross “Trading Air” (2003; “Paigallend”), tõlkinud Eric Dicens. Kirjastus The Harvill Press.
Ilmumas
* Mati Unt “Things in the Night” (“Öös on asju”). Kirjastus Dalkey Archive Press (USA), tõlkija Eric Dickens, ilmub veebruaris 2006.
* Inglise kirjastus Dedalus Limited annab 2006 valja eesti kirjanduse antoloogia (koostab Janika Kronberg).
* Lähemal ajal on kavas on eesti erinumber Shoti tuntud ajakirjas Edinburgh Review.
