Nõukogude ajal, millest “Narko Hääle” tegijad innustunud on, tegutses tsensuur. Ka nüüd oleks mõnikord tarvis midagi tsensuurisarnast. Ma annan oma hääle selle poolt, et kokku kutsuda hästi väljaarenenud kriitikameelega inimeste kogu, keda võiks koondnimetusega Maitsepolitseiks kutsuda.

Maitsepolitsei ampluaasse kuuluks näiteks eriti maitselagedate ja halbade reklaamide näitamise keelamine, nende valmimise takistamine kodumaa pinnal juba eos. Maitsepolitsei otsustaks rahvahääletuse tulemuste üle, sest teada ju on, et masside maitse ei kõlba kuskile, rahva maitse on saamatu ja matslik ning üldiselt tahab rahvas endale ainult halba, isegi siis kui algne soov on üllas ja hea.

Niisiis Maitsepolitsei hääletaks rahvahääletusel esimeseks kerkinud õnnekoukijate, aferistide, sulide ja täikraede hääled ümber ning elimineeriks seega sääraste kehkenpükside ronimise rahvusvahelisele areenile, avalikkuse ette, riigipiruka juurde. Maitsepolitsei hääletaks ümber pädematute komisjonide poolt heakskiidetud ausambad, nende allesjätmise või mahavõtmise.

Muidugi peaks Maitsepolitsei esmajoones maha hääletama pädematute komisjonide moodustamise üldse. Igal juhul jätkuks Maitsepolitseile tööd küllaga.

Maitsepolitseile võiks sekundeerida omaette üksus, mis hindaks asjade/inimeste headust või halbust skaalal: nii-halb-et-juba-on-hea. Vaat sellesse komisjoni peaksid kuuluma veel peenema maitsetunnetusega inimesed kui Maitsepolitseisse, sest nemad peaksid siis sõeluma halbade naljade seast välja musta huumori ja külakehkatsite seast õukonna narri. Maitsepolitsei seaks sellistele nähtusteke omakorda aegumistähtaja, sest ka hea nali muutub tüütuks, kui seda liigselt korrata.

Kas see idee, mille just välja pakkusin, on metsapoolne nigel vaimukus? Või oleks armas lugeja Maitsepolitsei olemasolu üle siiralt õnnelik? Kas oskate nimetada viimase aja eredamaid halbu nalju või mis nähtus on juba nii-halb-et hea? Kindlasti tuleb näiteid otsekui varrukast. Andke tuld.