Filmid on varustatud subtiitritega juba paarikümnes keeles ning hiljaaegu said nad alla ka eestikeelse tõlk mistõttu võiks neid lugeda tinglikult ka juba eesti kultuuriruumi kuuluvaks, eriti kui arvestada, et neid on vaadanud ka juba tuhanded inimesed meil.

Filmid on kokku pandud suurest hulgast foto- ja videomaterjalist, mida saadab diktori tekst, sekka pikemaid monolooge mitmesugustelt autoritelt.

Filmide sisu on lühidalt kokkuvõetav: religioon, pangad ja valitsused petavad meid ning tahavad meie üle võimu saavutada.

Põhimõtteliselt pole sellises sõnumis midagi uut. Meile valetatakse, meie eest varjatakse, meid tahetakse orjastada. Mistõttu tuleb protesteerida, demonstreerida, paljastada...

Seda, et vandenõud on kõikjal, oleme jah kuulnud, piisavalt. Peamine erinevus on antud juhul ehk vaid selles, et need vandenõuteooriad on esitatud mõjusas dokfilmi formaadis, mida inimesed saavad tasuta internetis vaadata ja levitada. Mistõttu on neil sõnumitel märksa suurem mõju kui mõnes nurgataguses ajakirjas või raamatus avaldatul.

Nagu vandenõuteooriatega ikka kipub olema, on ka need filmid täis spekulatsioone, emotsioone, ähvardusi ja hoiatusi - ning, paraku, ka väga palju rumalust, lapsikuid pooltõdesid, otsest valet ja pettust.

Autori(te) erilise viha all on näiteks USA Föderaalreserv, mida süüdistatakse muuhulgas USA valitsusele mõõdutundetus laenude andmises. Föderaalreserv on ise valitsusasutus ega saa otse valitsusele kuidagi laenu anda. Riigilaenude otsustamine on Kongressi pädevuses.

Ristiusk, teine vihaobjekt, pidavat filmi tegijate arvates olema väga sarnane paljude maailma religioonidega ning seega pettus. - Asjaolu, et kristluses on palju sarnaseid jooni mitmete teiste usunditega, pole ühelegi teoloogile uudiseks. Ja iga hinna eest tõestamine, et kõik usundid on tegelikult üks ja seesama, ei ole eriti tõsiseltvõetav tegevus. Polegi selge, miks seda teemat filmis nii põhjalikult käsitletakse.

USA olevat tahtnud iga hinna eest I Maailmasõtta astuda ning korraldanud selleks Briti reisilaeva põhjalaskmise Saksa allveelaevalt lastud torpeedoga 1915. a. - Ehkki  "Lusitania" hukkumine oli tõesti oluline põhjus, astus USA Maailmasõtta siiski alles kaks aastat hiljem.

Ja nii edasi. Mitmed inimesed on vaeva näinud ja mõlemad filmid üksipulgi, rida-realt läbi analüüsinud. Jah, seal on ka täpseid andmeid, õigeid väiteid, tõeseid fakte, aga palju rohkem on ebatäpsusi, vildakaid rõhuasetusi, osalist tõde ning paraku ka lihtsalt lausvalet.

Tekib muidugi küsimus, kes on need inimesed, kes filmid on teinud. Huvitaval kombel satume ka siin varjamistele ja salatsemistele.

Nimelt, nende filmide stsenaristi, operaatori, rezhissööri, toimetaja, helilooja ja produtsendina esineb ainult üks nimi: Peter Joseph. Aga keegi ei tea, kes ta on. Keegi pole teda näinud. Internetis leidub justkui temast vaid üks foto, millel on kergelt latinolike näojoontega, umbes 30-aastane mees.

Firma, mis olevat nende filmide levitaja, on New Yorgi äriregistris kellegi James Coyman'i nimel. Kuid ametlik Zeitgeisti kodulehekülg seletab, et neil pole selle kompaniiga ega tolle tegelasega midagi tegemist. Lõpuks teatatakse, et "Peter Joseph" on tegelikult hoopis kaks eesnime ning see isik tahab oma perekonnanime varjata, kuna soovib jätkata teiste tegevustega.

Ega midagi paremat pole ka tema allikatega. Kogu kristlust mahategev osa on tegelikult referaat Acharya S pseudoteaduslikust raamatust "The Christ Conspiracy". New Yorgi kakskiktornide draama puhul toetutakse teistele vandenõuteoreetikute "avastustele". Tõsiseltvõetavad allikad on oma kontekstist välja võetud ja pandud autorite propagandat teenima. Midagi otseselt uut või sensatsioonilist on neist filmidest raske leida.

Nõnda siis on nende Zeitgeisti filmide puhul tegemist kahtlase autoriga, kes omakorda tugineb kahtlastele allikatele.

Kindlasti on maailmas väga palju inimesi, kel on oma arvamus paljude asjade kohta. Enamasti ei lähe see kellelegi eriti korda, kui just tegemist pole mõne võimukandja või kuulsusega. Ometi võib aga igaüks pälvida kümnete miljonite inimeste tähelepanu, kasutades selleks tänapäevaseid võimalusi.

Muidugi, maailm ongi täis kahtlasi inimesi, see pole vist kellelegi üllatuseks. Aga kui need kahtlased inimesed seavad kahtluse alla kõigile nähtavaid ja teadaolevaid asjaolusid, siis jäädakse neid millegipärast tähelepanelikult kuulatama.

Keegi ei kahtle selles, et paljud asjad, arengud ja olukorrad maailmas on tõesti murettekitavad ja lausa ohtlikud. Kahju on ainult, kui mingid seltskonnad neid vildakalt näidatavad, üle lihtsustavad ja rumaluse, valede või pooltõdedega täiendavad, viha ja hirmu külvavad ...

Ja muidugi on liikvel ka juba piisavalt vandenõuteooriaid Zeitgeisti filmide ja nende tegijate kohta. Peamiselt süüdistatakse neid "zionismis", mida iganes see ka vandenõuteoreetikute keelepruugis tähendaks.

Muide, teise filmi lõpus pöördutakse veidi juba helgemate teemade poole. Tutvustatakse naiivset utoopiat nimega Venus Project, mille elluviimisel kaovat maailmast sõjad ja valitsused, kaob raha ning kõigil saab olema hea olla. Selle tagavat mitte religioon ega mingi jõud, vaid, üllatus-üllatus, tehnoloogia.

Näiteks hakkavat vaakuumtunnelites mitmekordse helikiirusega kihutama rongid, mis pidavat kulutama vaid kaks protsenti energiat võrreldes praeguste lennukitega.

Huvitav, kuidas nad seda ette kujutavad? Et mööda kõiki mandreid ja ookeanide põhju tulevadki sellised kõrgtehnoloogilised torud koos nende sees kihutavate rongidega? Ja see kõik on väga odav ja otstarbekas? Einojah...

Ja siis tekkis veel vaikne küsimus, et kui kõigil on hea olla, miks nad siis üldse peaksid hulgakaupa kuhugi veel kihutama...