Mure oma rahva ja keele püsimajäämise pärast on avatud infoühiskonnas hingel paljudes riikides ning oma keele säilimist ning arendamist püütakse keelepoliitikate abil tagada. On riike, näiteks Prantsusmaa, kes oma ametliku riigikeele kaitsmise nimel on valmis laskma hääbuda 75 muul Prantsusmaal kasutuses oleval keelel ega pole senini ratifitseerinud Euroopa Regionaal- või Vähemuskeelte Hartat. Paljukeelse ja multikultuurse maailma edendamise nimel avatud infoühiskonnana teeb tööd UNESCO ning ÜRO peasekretäri alluvuses tegutsev Internet Governance Forum püüab analoogselt leida viise Interneti arenguks kõigi maailma eri rahvaste, inimeste, nende tõekspidamiste ja vaba väljenduse kandjana. Aastal 2005 tõstatati Maailma Infoühiskonna Foorumil uue probleemina just valitsuste tärkavat soovi Interneti vaba kasutust piirata läbi "avalikes huvides" aset leidvate seaduste - olgu see siis religioossetel, majanduslikel, keelelistel või riigikaitselistel ajenditel. Misiganes ka ajend ei oleks - kehtestatud piirangud saavad olema alati laiema mõjuga ning piirangutele tuleks alati eelistada edendavaid meetmeid.
See kõik puudutab ka sügisel 2006 Eestis Keeleseaduse muudatustesse jõudnud ettepanekuid Eestis tegustevate ettevõtete ja organisatsioonide veebilehtede sisu osas, mis Riigikogu menetluses jäid toppama. Just sisu osas, sest keel, milles kasutajatele edastatakse informatsiooni, on veebilehe sisu, mitte tehnoloogia küsimus. Menetlus jäi toona toppama...

Aeg on vahepeal edasi läinud ning Riigikogu Kultuurikomisjon on otsustanud tuleval nädalal esitada rahvaesindajatele hääletuseks muu hulgas ka ettepaneku Keeleseaduse muutmiseks järgmiselt:

"§ 23. Teabekeel...
(4) Riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroode, vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste asutuste ning Eestis registreeritud äriühingute, filiaalide, mittetulundusühingute ja sihtasutuste veebilehtede avalehed peavad avanema eestikeelsena."

Millist probleemi püütakse selle ettepanekuga lahendada? Komisjoni protokollidest jäävad kõlama vaid üllad ja parimad eesmärgid - kasutada tuleb kõiki võimalusi, et kaitsta, väärtustada ja tähtsustada eesti keelt. Kostub ka kahtlusi ja hirme tehnoloogilise ülereguleerituse pärast. Hääletustulemustest peegeldub aga üksmeel.

Seda, et Eesti riigis peab Eesti riigiga asju saama aetud eesti keeles on normaalne ning asjaajamise loomulik osa on tänapäeval ka suhtlus elektrooniliste kanalite kaudu. Asjaajamiskeelena on Keeleseaduses juba varem eesti keel kirjas ning veebilehe pidamise kohustus on kirjas "Avaliku Teabe Seaduse" § 31. Keda aga peaks huvitama just "avaleht"? Kasutajat ei huvita mitte niivõrd mingi asutuse avaleht vaid konkreetse teenuse või info kättesaadavus.

 

Miks aga soovitakse seadusega reguleerida " Eestis registreeritud äriühingute, filiaalide, mittetulundusühingute ja sihtasutuste" alla kuuluvaid organisatsioone? Keeleseaduse reguleerimisalas on kirjas:

"Äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks käesoleva seaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, rahvatervis, tervisekaitse, tarbijakaitse ja tööohutus. Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. "

Millist neist avalikest huvidest teenib mingi ettevõtte või mittetulundusühingu veebilehe avalehe keelekasutuse regulerimine? No kasvõi näiteks rahvusvahelisi kõnekeskuse teenuseid pakkuv Runway, Rootsi-Mihkli kogudus, veebirakendusena ajahaldusteenust pakkuv Toggl, Martinson Trigon Venture Partners või soome-ugri rahvaid ja keeli tutvustav ugri.info?

 

Eesti keele kasutamise nõude kehtestamine äriühingute, filiaalide, mittetulundusühingute ja sihtasutuste veebilehtede avalehel ei ole põhjendatud ega ole ka proportsionaalne taotletava eesmärgiga.

Paremal juhul hakkab peale praegusel kujul sõnastatud muudatusettepaneku jõustumist etenduma komejant, kus vaene Keeleinspektsioon peab moodustama seadusega reguleeritavate asutuste veebilehtede avalehtede andmebaasi, mida järjekindlalt taasuuendatakse ja kontrollitakse nende avalehtede vastavust Keeleseadusele. Leitakse nutikaid tehnilisi lahendusi, kuidas järelvalve teostajat haneks tõmmata. Mõnele asutusele läheb asi korda ja teeb selle avalehe siis eesti keeles ära. Kuid vastuseta jääb olulisem küsimus - kas eesti keel avatud infoühiskonnas sellest seadusmuudatusest tugevamaks ja arenenumaks saab?

 

Uurisin, meilisin, helistasin. Ma ei tea hetkel kedagi, kes teaks kedagi, keda oleks veebilehe avalehe reguleerimise ettepaneku arutelusse olnud spetsialistina kaasatud...

 

Isamaa ja Res Publica Liit seisab oma valitsemisprogrammis "avatud ja kaasava valitsemise eest". Programmi lõik, mis puudutab eesti keelt on igati asjalikult sõnastatud. Äkki hakkab see valitsemisprogrammi põhimõte ja eesti keelt väärtustav programm kehtima vaid peale valimisi ja võimule saades?