Veiko Märka: Julged solvata, julge ka vastutada
Kandideerisin aprillis Kirjanike Liidu liikmeks. Edutult.
Hääled Kirjanike Liidu juhatuses: 1 vastu, 4 poolt, 6 erapooletut. Tean ka vastu ja poolt hääletanute nimesid. Erapooletute omi ei tea ega huvitagi. Ma ei tea ju ka kivide ja puutükkide – kes on minu jaoks erapooletuse tüüpnäited – nimesid.
Et selline võimalus – erapooletuks jääda – üldse eksisteeris, oli mulle üllatuseks. Miks peaks kirjandust juhtiv organisatsioon ühegi kirjaniku suhtes erapooletu olema? Kas suusaliit tohib Andrus Veerpalu suhtes erapooletu olla? Ja juhatusse peaksid kuuluma veel eriti otsustusvõimelised ja isikliku arvamusega persoonid.
Nii või teisiti tundustulemus mulle solvav ja ebaõiglane. Mõlemat tunnet süvendasid rohked toetusavaldused mulle meilitsi ja Facebookis. Tänan südamest kõiki nende autoreid. Seevastu Kirjanike Liit mulle mingit ametlikku teadet ei saatnudki.
Kujutlege olukorda, kus jalgpallis hakatakse pärast viigilist normaal- ja lisaaega lööma penalteid. Üks võistkond lööb sisse kolm, teine ühe. Seitse mängijat löövad pallist mööda või ei lähegi lööma. Võitjaks tulemusega 7:4 kuulutatakse ühe palli sisse löönud pool. Kui pööraseks publik selle peale läheks, ei kujuta ettegi. Ja siis veel imestatakse, miks inimestele meeldib jalgpall rohkem kui kirjandus!
Teine näide: teatavasti kuulutas Eesti Vabariik end Teises maailmasõjas 1939. aastal erapooletuks. Midasee erapooletus maksis? Mismoodi maailma mõjutas? Kes sellest hoolis? Mitte keegi. Ei maksnud see neutraalsus sõna otseses mõttes sentigi.
Olen ise tuhandete võiisegi miljonite maailma asjade suhtes erapooletu. Aga ma ei lähe seda neutraalsustkusagile demonstreerima. Veel enam: kui minu arvamus peaks mõjutama mõne inimese saatust – ükskõik kui minimaalselt –, siis ma ka kujundan selle kas poolt või vastu. Konkreetne näide: olen praegu erapooletu Kameruni doktorandi peksmise suhtes Tartus. Aga kui ma peaksin sellest näiteks ETV ”Vabariigi kodanikes” vestlema (sel teemal võiks vist tõesti iga kodanik sõna võtta), siis ma kindlasti ei näitaks, kui erapooletu ma olen.
Arvan, et Kirjanike Liidu juhatuse liikmetel ei peaks olema võimalust vastuvõtuhääletusel erapooletuks jääda. Julged solvata, julge ka vastutada.
