Xanaxist, kullaproovist ja superstaaridest
Stringid, võrksukad, killerkontsad ja ulmelised kübarad tegid Andy Warholi kunagisele muusale ainult au. Lauljanna lavaline liikumine oli vaba igasugusest aeroobikast. Grace'i jalad on Tallinnas esinenud Madonna omadest ka umbes poole pikemad, nii et polnud nendega vehkida vajagi - visuaal oli niigi efektne.
Hea on vaadata lava-show'd, kus pole tunda higist trenni, vaid esineja naudingut igast oma liigutusest. Grace Jones teeb kaks puusanõksu ja ongi olemas. Kogu show oli tehniliselt lihtne - natuke turnimisatribuutikat, laserkiired, neid murdev peegelkiiver. Kõik toimis.
On inimesi, kes peavad ennast pidevalt tõestama, veri ninast väljas. Mõni aga nipsutab vaid sõrmi ja kõik on sillas.
Aldous Huxley "Heas uues ilmas" on inimesed gruppideks jaotatud, alfast üpsilonini. Ühest grupist teise liikumine on praktiliselt võimatu. Äkki ongi nii, et me kuulume juba sünnipäraselt eri liikidesse ja kogu wannabe'lik enda push'imine on täiesti mõttetu tegevus. Vaja on vaid soma't. "Heas uues ilmas" annab sellenimeline rohi rahulolu enda ja ümbritseva maailmaga. Nii et rohkem Xanaxit ja hea uus ilm juba paistab.
Vean kihla, et Grace Jones pole kunagi pidanud end "proovile panema". Kohe algab järjekordne "Eesti otsib superstaari" hooaeg, kus toimub pidev proovilepanek. Aga kui kullaproov ikka piisavalt kõrge pole, on kogu tõmblemine juba eos asjatu.
