Kadri Hunt

Kuidas te avastasite enda jaoks Arvo Pärdi lastelaulud?
Peamiseks tõukeks Arvo Pärdi lastelaulude „otsinguile” oli Jaan Elgula, kes oli oma raadiosaadetes Pärdi Aatomiku laulu mänginud ning uskus, et küll heliloojal on ehk veel toredaid lastelaule. Olime Raadio Laste Laulustuudioga salvestanud ja välja andnud juba üle kümne Eesti helilooja autoriplaadi ja et parajasti olime uue materjali otsinguil, tundus see huvitav mõte.

Kui ansambliga „Vox Clamantis” Pärdi kooriteoseid salvestama hakkasime, küsisin heliloojalt, kas tema lastelaulude kokkuotsimine ja salvestaminetuleks kõne alla. Pärt oli algul kahtlev, kas piisavalt head materjali leiame, aga ilmselt usaldas ta eelneva koostöökogemuse põhjal mind interpreedina sedavõrd, et palus AP keskusest Kristina Kõrveril vanade nootide otsimisega algust teha.

Enamust neist lauludest, mis arhiivist välja tulid, ma varem ei teadnud. Küll aga tekkisid mõned väga ootamatud seosed – näiteks Konnade laulu oli minu ema omal ajal laulnud minu lastele – kui nägin, et see on Arvo Pärdi laul, tekkis kohe mingi soe äratundmine; samuti avastasin, et Nukuteatri lavastuse „Memme musi” muusika oli Pärdi kirjutatud – see näidend jättis mulle 3-aastasena kustumatu mulje, kasvasin oma ema antud memme musidega üles ja samamoodi saatsin oma lapsi memme muside saatel nii kontsertidele kui konkurssidele (vahel saadan siiani). Nii et enesele teadmata oli Arvo Pärdi lastemuusikal minu elus olnud suur roll.

Ta lastelaulude plaat ilmus teie initsiatiivil alles 2015. aastal. Miks ta lastele mõeldud muusika nii hilja „taasavastati“?
Enamus neist lauludest oli trükis ilmumata (CD-l on muusikateadlane Kristina Kõrver üksikasjalikult kirjeldanud, mille jaoks mingid laulud on kirjutatud – ei hakka siinkohal ümber jutustama) – palju oli näidendimuusikat, mis olid pigem visandid ja tekstki konkreetse näidendisündmusega seotud.

Sama asi multifilmidega – muusikat kasutatakse üksikute lõikudena, tervet pikka laulu kusagil pole. Koos heliloojaga sai nüüd laulude vorme muudetud, kirjutatud juurde mitmehäälsust, et laule saaks ka kooridega esitada. Helilooja Tauno Aints, kes tegi algselt klaverisaatega lauludele orkestratsioonid, kirjutas terviklauludeks ka multifilmide motiivid, Leelo Tungal kohendas mitmel juhul tekste – n.ö. toormaterjalist on CD tegemise käigus moodustunud terviklikud laulud, mida saavad esitada nii solistid kui 2 – 3 – häälsed lastekoorid. Rõõm oli tõdeda, et üks selle töö käigus kahehäälseks muutunud laul, „Aatomiku laul” jõudis 2019. aasta Üldlaulupeo poistekooride repertuaari.

Samal laulupeol kandsid valikkoorid ette ka 1. osa Pärdi 1959.aastal Ellerheina jaoks kirjutatud kantaadist „Meie aed”. Otsustasime võtta selle loo ka oma 8. veebruari kontserdi kavva ja koostöös heliloojaga valmis Tauno Aintsil selle kantaadi uus orkestratsioon spetsiaalselt meie instrumentaalkoosseisule – nii et sel kontserdil saab kuulda päris maailma esiettekannet kantaadi 1. osa kammerversioonist!

Ta on loonud suure osa oma lastelauludest 1950ndatel ja 1960ndatel. Kas te tajute juba neis teostes seda atmosfääri, millega Pärt on hiljem saanud maailmakuulsaks?
Tintinnabulit neis lauludes kindlasti pole. Aga helilooja teravmeelsus ja omapärane mõtlemine on kindlasti selge. AP on ise öelnud, et näidendimuusikat tehes ta lihtsalt vaatas, kuidas lapsed näitlevad ja improviseeris. Tegemist pole eriliselt sügavalt läbitunnetatud inimhinge inseneritööga, vaid lustaka, lapseliku maailmanägemisega pigem selles võtmes, nagu muusikat tollal kirjutati. Aga mingid ootamatud, teistmoodi modulatsioonid, rütmi- või meloodianükked vihjavad teistmoodi mõtlemisele küll.

Kas ta lastelaulud on esitajatele sama keerulised ja nõudlikud kui Pärdi hilisem repertuaar?
Arvan, et keerukuselt pole need laulud tavarepertuaarist raskemad, küll aga on Arvo Pärt väga peene ja nõudliku kõrvaga – iga detail on tema jaoks tähtis. Seepärast oli nii plaadi salvestus kui nüüd ka selleks kontserdiks valmistumine meie lastele päris keerukas töö. Püüame neid laule lauldes pidada silmas kõike seda, mis ka Arvo Pärdi „täiskasvanute muusika” ettekandmisel oluline – intonatsioonipuhtus, fraasi lineaarsus, teksti selgus – ja mitte jääda ainult lapseliku hoo peale pidama (mis on kindlasti Pärdi lastemuusika juures ka väga tähtis).

Pärt on muide kirjutanud lastele ka pillilugusid, mõned neist valmisid näidendimuusikana, mõned on kirjutatud hiljem n.ö. puhta instrumentaalmuusikana. Ka siin on samad tendentsid – detaili- ja nüansitäpsus, see, kuidas üks noot teiseks üle läheb, on oluline. 8. veebruari kontserdil esitavad tublid noored instrumentalistid ka mõne pilliloo.

Arvo Pärt on öelnud: „Käisin iga päev lasteaias, kuni keskkooli lõpuni.“ Ta viitab sellega, et käis lasteaiakasvatajana töötanud emal töö juures iga päev. Kui palju ja kuidas võis see periood Pärti mõjutada?
Usun, et väga palju. Sisemine „väike laps” elab Pärdis minu meelest siiani – olen seda näinud juba Vox Clamantise proovides, aga lastega kokku puutudes oli see täiesti ilmne – kui Pärt meie laste proovi tuli, ei raatsinud ta kuidagi lahkuda – laste vahetu rõõm toreda heliloojaonu saabumisest näis teda nakatavat ja käivitavat.

Kas Pärdi lastelauludes on midagi läbivat ja ühist, mida ta on püüdnud noortele kuulajatele öelda?
Pärt on loonud oma lastelaulud etteantud tekstidele, selles mõttes ta lauljale otse midagi ei „ütle”, küll aga on kõigis neis lugudes mingi headus ja soojus, mida lapsed hästi tajuvad. Samas on see muusika ka tabavalt illustratiivne – olgu tegemist siis näärivana koputusega, mida laps nii ärevuse kui isegi väikese hirmuga ootab, imepisikese Aatomiku energia edasiandmisega või suvise putukate balli hõljuvate keerutustega. See on väga inimlik muusika, milles on ka palju väikesi toredaid „krutskeid”.

Milline on teie enda lemmik Pärdi lastelaul?
Kuna olen olnud „lapsepõlve lugude” plaadi laulude „taassünni” juures, siis on see peaaegu sama, mis küsida emalt, milline tema paljudest lastest on tema lemmiklaps – need laulud on kõik mulle omamoodi armsad. Arvan, et Pärdi lastelaulude „lipulaev” on „Mina olen juba suur”, mida teatakse ehk ka pealkirja all „Käin juba lasteaias” - see laul sai üldtuntuks tänu omaaegsele ülipopulaarsele laulusaatele „Entel-Tentel”.

Piletid 8. veebruari kontserdile on müügil Piletilevis.