Rahapesu süüdistust saab menetleda vaid juhul, kui on toime pandud eelkuritegu. Kuritegu, millega on teenitud vara. Selleks eelkuriteoks peab prokuratuur süüdistuse järgi Soomes menetletud laenuandjakuritegu, millega Kallas teenis süüdistuse järgi pea 3,5 miljonit eurot. Soome kohus tegi Kallase osas aga õigeksmõistva otsuse.

ÄRIMEES HENRY KALLAS JA ADVOKAAT AIVAR PILV: Henry Kallas jätkab võitlust Euroopa Inimõiguste Kohtus.
Riigikohtu otsus selgitab, et 2016. aastal mõistis Soome kohus Kallase õigeks süüteo aegumise tõttu, ent tuvastas, et laenuandjakuritegu on toime pandud. Kui prokuratuur ei tee Kallasele karistusõiguslikku etteheidet eelkuriteo toimepanemises ja süüdistab Kallast vaid kuritegeliku vara varjamises, on võimalik menetlusega maakohtus jätkata.

Kallas ise on varasemalt nii kohtus kui ka meediale kommenteerinud, et Soomes tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse põhjendustes on välja toodud, et finantsteenusega tulu ei teenitud. Muu hulgas on Kallas selgitanud, et Soome kohus tuvastas menetluses, et krediidi andmist ei saanud pidada ajutiseks, kuna Kallas oli selleks ajaks valdkonnas tegev ligemale kümme aastat. Õigeksmõistva kohtuotsuse tõttu polnud Kallasel aga võimalik seda seisukohta vaidlustada.

Ka on ta märkinud, et prokuratuuri arvestatud nn kuritegelik vara on tõendatav Eestis olevatest ettevõtetest välja makstud dividendituluga.

Kallase kohtuasja käigus arestis prokuratuur kurikuulsaks saanud sportauto Lamborghini Aventador, enam kui 100 000 eurot sularaha ja kaheksa korteriomandit.

Superauto hoiustamiseks ja hooldamiseks on Eesti politseil kulunud juba pea 25 000 eurot. Kinnisvara hoidmise peale ligikaudu 40 000 eurot.

Kallas jääb Riigikohtuga eriarvamusele

Riigikohtu otsus ei olnud Kallase jaoks üllatav. Ta lootis, et seitse aastat tagasi alguse saanud menetluste jada lõppeb ning välditakse sama menetluse kordamist kahes erinevas riigis ja kahes kohtusüsteemis.

Henry Kallase superauto hoiustamiseks ja hooldamiseks on Eesti politseil kulunud juba pea 25 000 eurot. Kinnisvara hoidmise peale ligikaudu 40 000 eurot.

Kallase sõnul tuleb juhtival riigiprokuröril Steven-Hristo Evestusel Eesti kohtus tõendada algusest peale seda, et laenude väljastamiseks oli registreering nõutav, sealhulgas seda, mis oli lubatav ajutine periood, kas laenude väljastamisest teeniti kasumit ning kas tulu tegelikku kasusaajat varjati. Kahes esimeses küsimuses on Soome kohus teinud lõpliku otsuse. Kallase sõnul kujunes ka Soome prokuröril peale kohtuvaidlusi ja otsusega tutvumist siseveendumus, millest lähtuvalt ta ei vaidlustanud kohtuotsust.

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt pole teistkordne menetlemine lubatav kui lisandunud on vaid üks uus väidetav osategu.

Rahapesu ehk etteheidetavast teost saadud tulu varjamist, moondamist ja selle tegeliku kasusaaja varjamist ei saa olla ilma tuluta. Kallas rõhutas veel kord, et Soome viieliikmeline kohtukoosseis jõudis oma otsuses konsensuslikult seisukohale, et tulu ei teenitud. Ta avaldab nördimust, et sellest hoolimata inkrimineerib Eesti talle rahapesusüüdistuse.

Kõiki Soomes kohtus menetletud asjaolusid tuleb uuesti hinnata ja seega on hüpoteetiliselt võimalik paradoksaalne olukord, kus Soome kohtu otsus on üks ja Eesti kohtu otsus teine.

"Kogu lugupidamise juures riigikohtu kriminaalkolleegiumi ja viimase nõunike suhtes – jään ma eriarvamusele. Euroopa Liit on üks tervik ja kohtusüsteemide vahel peab eksisteerima vastastikune usaldus. Iga liikmesriik peab tunnustama teises riigis kehtiva õiguse kohaldamist isegi siis, kui enda siseriikliku õiguse kohaldamine viiks teistsuguse lahendini," kommenteeris Kallas.

Ta ei soovita seesugust kurnavat teekonda kellelegi ning lubab suurema eesmärgi nimel pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Senikaua aga jätkub eelmenetlus Eestis.

"Vajadusel selgitan kõiki laenutegevusega seotud asjaolusid ka Eesti kohtus ja olen valmis oma otsuste eest vastutust võtma. Sama ootan igakülgselt juhtivalt riigiprokurörilt," ütles Kallas.

Süüdistuse kohaselt leidis rahapesu kuritegu aset perioodil 1. jaanuar 2012 kuni 10. juuni 2013. See tähendab, et süüdistuses esitatud tegu aegub omakorda 10. juunil 2023. aastal. Seni pole aga kohtupidamine eelmenetlusest kaugemale jõudnud.