Läbu presidendilossis: „Presidendi korteris varastati ja tehti lollusi“

Esimene pidu lossi saunas peeti 1. oktoobril. Kadrioru pressiteate sõnul viibis Arnold Rüütel sel ajal visiidil Saaremaal. Mõne kuu sees järgnes veel vähemalt viis party’t, mis muutusid järjest rajumak s ja rahvarohkemaks. Väidetavalt lõbutses hoones tipphetkel 50 noort.

Kalev Kallo on taas võtnud koha sisse poliitilisel püünel – Tallinna abilinnapeana. Tema on muide pealinna linnavalitsuse kõige kogenum poliitik, ainuke, kes on töötanud ministrina. Kui ainult saaks unustada krimikirjanduse kullafondi kuuluva intervjuu mökitava tipp-poliitikuga, kes istus autoroolis 4,2promillises joobes ja rammis hulgi tänava äärde pargitud autosid. Kuigi seadusandja ja küllap ka avalikkus paneb purjuspäi auto juhtimist pahaks – seda näitavad kas või trahvisummade suurused –, ei loobunud Kallo poliitikuelu hüvedest. Jõrm mees astus küll tagasi abilinnapea kohalt, kuid jäi riigikokku. „Mul on rahva mandaat,“ olid tema sõnad.

Tänase Euroopa kinnisidee pole mitte üksnes torud, vaid ka torumehed. Poola torumees, kellest Ekspresski on nii palju kirjutanud, on ühtaegu moodsa Euroopa Prometheus ja seksisümbol. Ei saa olla juhus, et teda kujutatakse plakateil imekauni noorukina: tugev nagu Herakles, kaunis nagu Narkissos, tunked rebadel nagu gigolol. Kui Lurich elaks meie päevil, võiks temagi Amandus Adamsonile torumeest poseerida.

Kalev Kesküla

Võib-olla olen tõesti liiga palju saanud, tänu sellele ka mõistan, et seda kõike pole vaja.

Carmen Kass

Jõukus muudab inimese leplikuks, sallivaks ja sõbralikuks.

Rein Kilk

Seks, mille eesmärk on ainult nauding ja millel pole sisulist tähendust järeltuleva põlve loomise näol, muutub paratamatult ühel hetkel dekadentlikuks, käib alla ja tõmbab ka ühiskonna alla.

Martin Helme

Meie e-edukus on loonud justkui ideaalilma: noored ja edukad võivad üha enam ammuigatsetud tarbimishüvesid nautida. Tuge pakkuvate e-mätasete vahel oleks justkui mädasoo, „eikeegid“, e-maailma tühjad kohad. Näib, et „virtuaaledukus“ justkui ongi ainus, mis „tühjust“ täitma peaks, samas ei aita see meil sugugi arusaamisele jõuda, mida me tegelikult vajame. Sest suurem osa vajadustest on paraku turunduse ja reklaami, e-maailma väsimatute teenijate kaudu „tekitatud“.

Laura Talvet

Seisuslik Eesti hakkab võtma kuju. Sama seltskond, kes võitles mõiste „Teine Eesti“ vastu, on moodustamas seisusi uuel alusel. Ordenite jagamisega tekitatakse Eestis uus seisus – puhtakspestute oma. On reaalne, et järgmistel valimistel tulevad nad võimule. Nii ongi kunagine vabariiklik parteiaktiiv Wabariigi ordenite vastuvõtmiseks rinna kummi löönud. Eestlaste noorem põlvkond ei vaidle vastu: president Rüütli jätkamist ametis pooldavad ka alla 35aastased. Rahvuslik lepe on saavutatud.

Tiina Kaalep

Need omadused, mille najal praeguse Eesti elus kiiremini edasi jõuab, on kahjuks üldiselt needsamad mis 25 aastat tagasi: oskus koogutada, lipitseda, tähtsa näoga õõnsaid fraase esitada ning valmidus loobuda oma põhimõtetest, kui olukord seda nõuab. Vahe kunagisega on eeskätt selles, et kui toona tundsid küünilise rahvamüüja sugulased temaga seotuse pärast tihti veidi piinlikkust, siis uue aja komsomol püüab klantsmeedia veergudel hulkade vaimustunud pilke.

Rein Raud

Viina küsimuses oleme me täiesti üksmeelsed. Nii Eesti, Läti kui Leedu on valmis ELis piike murdma selle nimel, et vodkana tunnistataks ainult kartulist ja viljast aetud vedelikku, mitte niisugust, mida saadakse ananassikoortest. Aga mis ühiseid asju Balti riikidel veel ajada on? Neid on kohutavalt vähe.

Argo Ideon

Ilvese esiisade seas parunit polnudki!

Toomas Hendrik Ilvese sugupuus leiab palju talumehe tublidust, raudteeproletariaati, eestiaja edulugu ja võõra vere salapära.

Inferno neljandas ringis kohtame kahte intelligentse olemisega härrasmeest. „Meie oleme Künnapu ja Padrik, Viru Keskuse projekteerijad.“ – Need mehed võtsid linnalt tema südame ja asendasid selle kuubikute ja labürindiga, ja siis nimetasid nad selle kultuurikeskuseks. Ainult paadunud küünik või idealistlik idioot nimetab tarbimisterminali kultuurikeskuseks.

Andres Maimik

Pässid lahkuvad Eestist

Mäletate veel perekond Pässe? Ema Tanjat, kes tõi maale odavat Portugali pesu. Ja isa Peetrit, kes oli automüüja ja mängis riigihangete saamiseks kokku riigiametis töötavate vanade semudega. Ja poeg Marcot (19), kes tegi ja teeb mõnusat raha eliitkooli narkodiilerina. Ja tema nooremat venda Berti (17), kes ei saanud sisse ühtegi korralikku gümnaasiumisse ja pidi minema EBSi. Nemad kõik elasid Lasnamäel. Vahepeal on muutunud palju. Kõigepealt jäi töötuks Tanja. Järelejäänud pesutükid võis Tanja Portugali meeste meelest lahkumiskompensatsiooniks endale võtta.

Pässid on kõik kodus. Õhtuse tee ajal teatab ema äkki: ei tea, kuidas teie, aga mina lähen Eestis ära. Brüsselisse, koristama. Seal eestlasi küll, kellel endal kasimiseks tahtmist ega aega ei ole. Kolm kodu päevas, sada euri tükk. Mul on sõbranna kaudu juba neli kundet olemas. Kokku tuleb päevas peaaegu viis tonni eeku. Nädalas 25. Kuus sada. Euroliidust peab ju midagi kasu ka olema. Lennupilet on emal nädala pärast.

EKSPERIMENT: Ekspressi narkotest leidis viie Tallinna kooli klassiruumidest ja tualettidest uimastite jälgi

Poiste WCs reageerib tester amfetamiinile. Tulemus on ootamatu. Direktriss, kes meid lahkesti vastu võttis, on selgelt ehmunud. Ta muutub õnnetuks. Edasi lähme klassiruumi. Narkotuvastaja tõmbab testpaberiga üle viimaste klasside laudade ning pinkide toolileenide. Tulemus: kanep.

Birgit Püve