UUS AEG: 2016. aasta sügisel astusid oma praegustesse ametitesse nii peaminister Jüri Ratas kui president Kersti Kaljulaid. FOTO: RAIGO PAJULA

Väärtuste õrn võrk

Mis antiiksetest väärtustest tänaseks on saanud? Mõni neist on edasi auline, nagu arukus ja õiglus. Vähemalt teoreetiliselt. Kehvasti on käinud tasakaalukuse käsi. Tarbimisühiskonnas mõjuks tungide taltsutamine majanduskasvule hukatuslikult.


Toomas Paul

Taavit ootab hiirelõks

Keset talve meisterdas Edgar Hundisilma talus valmis unikaalse lõksu. See koosneb kolmest omavahel ühendatud püünisest.

Esimene silmus on mõeldud Margusele. Tema lõksusattumine vallandab teise silmuse, mis püüab kinni Jevgeni. Ja seejärel sulgub vältimatult kolmas, kõige suurem püünis Taavi ümber. Edgari leiutis on lihtne ja lollikindel. ­Hiirelõksus eelistatava juustu asemel kasutab ta peibutisena kooseluseadust.


Tarmo Vahter

Rahvusliku poliitika aeg on Eestis läbi

IRL pole suutnud muutuda rahvuslikust erakonnast konservatiivseks. Nüüd aga võib olla juba hilja, sest teised parteid on IRLi senised nišid endale haaranud.

IRL tegeles rahvuslusega, jättes konservatiivse poliitika ootajad tühjade kätega. EKRE nimetab end konservatiivseks, aga tegelikult on see tüüpiline eliidivastane protestipartei, sellal kui ehtne konservatiivne erakond kuulub alati rangelt peavoolu. Konservatiivsuse nišši täidab viimasel ajal paljuski Reformierakond, aga selle liberaalsed juured annavad vahel tunda.


Vahur Koorits

VÄRSKE MÕÕDE: Tapa linna elu on NATO sõdurite kohaloleku tõttu palju muutunud.
Foto: Tiit Blaat

Eesti hotellide ja restoranide liit on kalkuleerinud, et ilma „rahuvalvajateta“ oleks Tallinna nelja või viie tärniga hotellide ja restoranide täituvus olnud mullu seitse protsenti väiksem. Eelmise aasta teises pooles täitsid NATO sõjaväelased Tallinnas iga päev keskmiselt umbes 270 hotellituba.

Kohalikes ööklubides Moon Club ja Aramis näeb ameeriklasi harva. Kui tulevad, siis vara, libistavad baarileti ääres märkamatult kuni kaks õlut (mitte rohkem), lobisevad baaridaamidega ja lahkuvad ka väga vara – umbes kesköö paiku.

Ameeriklaste lemmikpaigad Tapal on pitsakohvikud. Kord sadas väikebussitäis sõdureid sisse pitsakohvikusse Vesuvio, tellides kümme suurt pitsat. Selline kogus oli pisikese kohviku tavaline päevanorm, ka ahi mahutab vaid kaks suurt pitsat korraga ja tainastki polnud piisavalt.

JAANUS KARILAID AASTAL 2016: Siis veel Edgari truu sõdalasena.
Foto: Vallo Kruuser

Juba 19 aastat vaikselt Keskerakonnas küpsenud Jaanus Karilaid on nüüd tõusnud Edgar Savisaare soosikuks.

Jaanus Karilaid, külm niiske käepigistus, siniste silmade all töökale inimesele omased tumedad varjud, istub Tallinna kesklinnas laua taga ja sirgeldab valgele paberilehele plusse ja miinuseid. EKRE ja Keskerakonna koostöö poolt ja vastu. Plusse on rohkem kui miinuseid. ­EKRE-mehed käivad tihti Tallinna televisioonis. Mis on Edgar Savisaare kõige tähtsamad õpetussõnad noorele kolleegile? Karilaid ei pea kaua mõtlema: „See, et inimene on loomult nõrk.“

Üha raskem on suuri inimhulki mingist teemast huvituma panna


Auditooriumi killunemise tõttu puudub nende hulgas suur ja määrav osa. Väikestest osadest on aga alati mingi äärmus teistest häälekam ja just nemad hakkavad ennast peale suruma.

Priit Hõbemägi

Kui lendorav kalkuleerib distantsi valesti ning maandub tüvest eemal, liigub ta oksaraagude vahel umbes sama osavalt kui keskealine proua, kes mitu numbrit suuremas kasukas mööda maad roomama peab.

Krister Kivi

Meie jaoks saabus ülemaailmne majanduskriis valel ajal ja majanduslikult jäi Eesti esialgu jänni. Ent meie vaimne sooritus pole paha. Tänane Tallinn ja Tartu on suisa mitmekihilised Euroopa linnad, kus osa elanikest on juba tuleviku masina täieõiguslikud osad. „Twitteri avangard“ arvab koguni, et kogu Eesti on juba tulevikku kolinud. Jääb üle ainult tulevik seadusteks vormistada.

Hans H. Luik

ÖKO KUNI LÕPUNI: Mariyliis Teinfeldt õpetas 2016. aastal Ekspressi lugejaid säästlikult elama.
Foto: Vallo Kruuser

Noor tallinlanna tarvitab korduvkasutatavat tualettpaberit, tampoonide asemel merikäsni ja loomulikult orgaanilisi hambaharju. Kui palju ta sellega loodust ja raha säästab?

„Ma olen lapsest saadik prükkar olnud,“ ütleb Maryliis. Vanematekodus, Tapa lähistel Koplimetsas kolas ta tihti vanal prügimäel või mahajäetud sõjaväelinnakus.

Maryliis korjas prügimäelt vanametalli, see läks isa autotöökoja suurtesse tünnidesse ning viidi lõpuks kokkuostu. Vedas jalgratta pakiraamil koju paarsada kilo vanade diivanite seest välja tiritud vatti. Meisterdas sellestki midagi.

Kui Maryliis üritas ainult soodaga hambaid puhtaks saada, ei saanud ta enam äädikaga valmistatud hoidiseid süüa. Toidul kadus soodase suu ja äädika koosmõjul maitse ära.

Šampooniga on raske – mõned räägivad, et seda pole üldse vaja. „Ma olen proovinud, see ei tööta. Proovisin talki, ostsin nii suure pakendi kui võimalik. Peanahk hakkas sügelema, see hakkas mõjutama elukvaliteeti. Ma ei saa teha normaalselt tööd, kui kogu aeg mõtlen, et pea sügeleb.“

Maryliis kasutab WCs puuvillaseid lappe, mis on õmmeldud vanadest voodilinadest.

Osa siksakääristusega, teised ilma ääristamata, lihtsalt rebitud. Pärast kasutamist peseb lapid kraanikausis vee ja seebiga puhtaks. Suure pere puhul võiks lapid kaanega anumasse kokku koguda ja pesumasinas kuuma veega läbi pesta, soovitab Maryliis.


Villu Päärt