TUHANDEID TORUSID: Lehtmetallist valmistab firma Lasnamäe külje all ligi 10 000 erinevat seeriatoodet.  Rauno Volmar

Tallinnas Peterburi tee ääres, kunagise tehase Metallist aladel asub firma ETS NORDi moodne (ja kindlasti parimatest parima sisekliimaga!) kontor ning järjest laienev tootmine. 18 aastaga on ettevõtja Urmas Hiie kasvatanud oma ettevõtte Eesti suurimaks ventilatsioonisüsteemide tootjaks, hoides turul kindlat liidrirolli.

Kui võhiku silm leiab laes rippuvaid torusid, siis Urmase jaoks on õhu liigutamine keerukas insenertehniline ülesanne. ETS NORD hoolitseb selle eest, et maja ventilatsioon saaks terviklikult valmis kõige täiega, alates õhuvõtust, lõpetades keerukate nimedega vidinatega, nagu sissepuhkeplafoonid, reguleerklapid, mürasummutid, riputuskandurid jms – kuni katuse väljaviskehajutajateni välja.

TUHANDEID TORUSID: Lehtmetallist valmistab firma Lasnamäe külje all ligi 10 000 erinevat seeriatoodet. 

Ainuüksi firma arvutisüsteemis on registreeritud 60 000 eri toodet, neist lõviosa unikaalsed. Seeriatooteid tuleb firmast ligi 10 000 erinevat.

Teiste hulgas pärineb ETS NORDist Eesti Rahva Muuseumi, Kadrioru lossi, Tallinna teletorni, Kumu, Baltika kvartali, Pelgulinna sünnitusmaja, Lennusadama ja Helsingi Talihalli ventilatsioon.

Lehtmetall – 600–700 tonni rullikeeratud plekki kuus – ostetakse Saksamaalt metallihiiglaselt Arcelor Mittal. Tehasesse sõidavad kümme tonni kaaluvad rullid.

ETS NORD ise ventilatsiooni ei paigalda – sellega tegelevad firma kliendid, kellest mitmed on loodud inimeste poolt, kes kunagi Urmase käe all asja õppisid.

Urmas ütleb, et tema firma tooted jäävad märkamatuks, ometi kasutatakse neid Eestis igal pool. Eriti vastutusrikkaks muutub see äri, kui peame silmas, et siitkandi kliimas veedavad inimesed suurema osa ajast siseruumides.

„Kolmest Eestis tehtud ventilatsioonitorust kaks valmivad siin meie tehases,“ räägib Urmas uhkusega. „Ent see ei tähenda, et konkurentsi poleks. Meie edu on tulnud pikaaegse tööga. Ju me teeme siis midagi paremini kui meie konkurendid.“

Mis teeb ühe „õhuliigutaja“ teistest paremaks? Urmase sõnul on olulised tarnekindlus ja toodete kvaliteet.

TUHANDEID TORUSID: Lehtmetallist valmistab firma Lasnamäe külje all ligi 10 000 erinevat seeriatoodet. 

„Ehitaja jaoks on ääretult oluline, et kui tuleb aeg üles panna maja A-korpuse kolmanda osa torustik, siis see on õigel ajal objektil olemas. Sest kui midagi on puudu, siis jäävad mehed tööl jõude ootama ning seisak võib lõpuks minna rohkem maksma kui see torustik ise!“

Ventilatsiooni ei näe, kuid hea või halva sisekliima tunneb kergemini ära – vähemasti tunneb seda Urmas.

„Inimesed harjuvad küll kõigega, kuid halb sisekliima põhjustab tööviljakuse kahanemist kuni kaks korda. Sellistes ruumides on inimestel pea paks, mõte ei liigu,“ räägib Urmas. „Meie teeme neid auke termospudelisse, kust kaudu saastunud õhk majast välja saada ja puhas õhk asemele. Selle süsteemi kvaliteedist sõltub, kui hea on selles majas elada või töötada.“

ETS NORDi üks keerukamaid küsimusi on logistika. Seest õhku täis torusid pole mõtet pikkade vahemaade taha saata. Nii läkitab ETS NORD oma Skandinaavia esindustesse metalli ribadeks lõigatud plaatidena ning lihtsamad ventilatsioonitorud valmistatakse filiaalides kohapeal. Eesti firma toodab lisaks Tallinnale ventilatsioonitorusid veel Soomes, Rootsis, Taanis ja peagi ka Norras. Soomes on ETS NORD oma valdkonna suuruselt kolmas ettevõte.

Urmase eesmärk on lihtne: olla oma klientide eelistatuim partner Põhjamaades.

Kvaliteedi eest vastutavad kõik töötajad. Kehtib põhimõte, et tootmisprotsessi iga järgmine lüli on eelmise klient. Lisaks toimib ettevõttes kaokaartide süsteem, mille eesmärgiks on registreerida firmasiseseid probleeme.

EY Eesti Aasta Ettevõtja konkursi finalist ütleb enda kohta „rahutu hing“. Üsna tormiline oli tema jaoks ka algus ettevõtluses. Urmas leiab, et mingil määral oli ta siiski ka õigel ajal õiges kohas.

Lõpetanud 1988. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) masinaehitusinsenerina, sattus ta Eesti esimesse masinaehituslikku väikeettevõttesse Kermis. Koostöös TPI pulbermetallurgia laboratooriumi, Ilmarise tehase ja Jüri sovhoosiga valmistati nõukogudeaegsete katlamajade teraspõletitele vastupidavaid düüse.
TUHANDEID TORUSID: Lehtmetallist valmistab firma Lasnamäe külje all ligi 10 000 erinevat seeriatoodet. 
Rauno Volmar

Seejärel tehti koos ühe Soome kõvasulamtehasega autodele jäänaelu.

Veel enne Eesti majanduse taassündi õnnestus Urmasel minna praktikale Soome, mida ta kirjeldab kui „suurt šokki“ nõukogude poisi jaoks.

Naasnud Soomest, jätkas Urmas tootmise rindel, asutades kõvasulamtööriistu valmistava aktsiaseltsi ning soetades raadiotehase Punane RET plastmassvormide liini.

Kuid siis lasi ta endale augu pähe rääkida, jättis masinaehituse sinnapaika, alustas nullist ning hakkas hoopis keskustolmuimejaid müüma. Tegemist on kogu maja hõlmava tsentraalse tolmuimemise süsteemiga, mis tagab ruumides puhta õhu.

„Kui olime esimese aasta püüdnud neid müüa, sain aru, et nii rõõmus see lugu pole. Äkki võtta mõni toode veel juurde? Võib-olla ventilatsioonisüsteemid? Järgmine suvi oli väga palav, võtsime ka konditsioneerid.“

Just selles Hiieko-nimelises firmas tegi Urmas tutvust ventilatsioonimaailmaga.

Teiste firmade toodangu vahendamise kõrval tekkis isu ka ise tootma hakata. Alguses tehti koostööd suuremate tegijatega – näiteks Soome ventilatsioonisüsteemide tootjalt Lindab renditi torupink –, kuid peatselt käis „torutegu“ juba sellise hooga, et koostööpartneritest said konkurendid ning Urmas andis Soome ja Rootsi firmadele gasellina silmad ette.

Urmas ütleb, et ta mõistis: „suurte meeste“ ärihuvid ei kattu tema omadega – järelikult tuleb ise teha.

Tema firma Ehituse Tehnosüsteemide AS, hilisema nimega ETS NORD, kasvas pärast sajandivahetust mühinal.

Soetati tehase Metallist ventilatsioonitootmine, millele majanduskrahhi järel lisandus üks tehas Soomes (täna tuleb Soomest neljandik ETS NORDi käibest) ning hiljem veel Skanska ventilatsioonitehas Jüris.

Urmas ütleb, et „äri peal“ ei ole ta kunagi väljas olnud. Pigem mõtleb ta nagu insener. Ent võtab siiski julgelt riske – on pannud oma isikliku vara firma edu nimel panti.

„Kui sain 50aastaseks, läksin EBSi magistrikursusele, et aru saada, kuidas tegelikult peaks raha teenima. Siiani on kõik tulnud iseõppimise teel.

Katsetasin firma peal neid koolist saadud tarkusi. Iga kord, kui esmaspäeval kursuselt kontorisse naasin, vaatas kogu meeskond õudusega, mida see vana seal jälle õppis ja meie peal katsetama hakkab,“ muigab Urmas.

Ettevõtja ütleb, et tema kõige suuremad õppetunnid äris puudutavad inimeste juhtimist – tööd inimestega.

EÜE ehitusmaleva meistrina tuli tal juba 1987. aastal Moskva kohviku ees kogunenud punkarid panna Kunda raudteed ehitama. „Ei olnud kõige lihtsam ülesanne,“ meenutab Urmas.

Hiljem sirgusid tema firmad kiiresti suureks. Sumari kasvas kolme aastaga kolmelt neljakümne inimeseni. Hiieko kasvas kolme aastaga kahelt üheksakümne inimeseni. ETS NORDis töötab praegu üle 200 inimese.
TUHANDEID TORUSID: Lehtmetallist valmistab firma Lasnamäe külje all ligi 10 000 erinevat seeriatoodet. 
Rauno Volmar

„1997. aastal ehitasime Postimehe maja. Reedel öeldi, et firma on pankrotis ja esmaspäeval pole 30 mehel tarvis tööle tulla. Mida sellistes olukordades teha, kuidas meeskonda pidada? Kuidas kulusid lõigata?“ toob Urmas inimeste juhtimisest ühe näite.

Ning lisab kohe ka teise: „Buumi ajal tulid väljaõppinud inimesed minu juurde ja ütlesid: sorry, Urmas, sinu juures on küll huvitav tööd teha, aga me lähme müüri laduma ja saame kaks korda rohkem palka.“

Liigse inimeste usaldamisega on Urmas saanud ka oma kõige valusamad õppetunnid.

Kuid eredaimad hetked äris on tema jaoks olnud need, kus ta on jõudnud uuele tasemele.

Näiteks 2008. aastal läks ta Soome turule, ostis seal ühe tehase, kuid sealsete töötajate motivatsioon oli kasin. Urmas asus ettevõtet ise juhtima, pani meeskonna esimese asjana koristama. Aasta hiljem tegid kõik seal juba hingega tööd ning tänaseni on ETS NORDil Soomes 30 töötajat.

Suure Soome konkurendi Lindabi endine direktor, kes vaatas kunagi Urmast kui väikest venda, on täna Lindabist lahkunud, tulnud ETS NORDi osanikuks ja partneriks ning veab kogu müügitööd Skandinaavias.

Jäägituks töörügajaks Urmas end ei pea. „Ma pole kunagi suutnud sada protsenti tööle pühenduda. Ajal, kui enamik minu põlvkonna inimesi enda rikkusele alusmüüri ladus, käisin mina mägedes suusatamas. Olin kümmekond aastat Alpides reisijuht, olles igal aastal kuni paar kuud talviti Eestist ära.“

Suusatamine on Nõmmel kasvanud ja Mustamäe nõlvu hästi tundva ettevõtja suurimaid kirgi. Meelsasti käib ta pikkadel mägimatkadel, suusad all, laskudes liustikest ja ööbides mägihüttides. Ka Eesti matkarajad on ta risti-põiki läbi käinud. Lisaks sellele paeluvad Urmast veinid. Tal on oma veinikelder.

Järgmiseks tahab Urmas edendada elu maal. Ta soetas koos abikaasa Küllikesega Otepää lähistele Vidrike külla talu ning selle juures endise külapoe. Juba on nad sinna kasvama pannud viinamarjad.

Vana kaupluse kavatsevad nad korda teha kohvikuks ja mõnusaks külakeskuseks, kus ühiseid üritusi pidada. See on nende pere isiklik regionaalprojekt.