Suure kaupluse kitsuke tagaruum Viljandi linnas. Kirjutuslaud, paar tooli, palju pabereid. Aia- ja metsatehnikaga kaupleva poe omanik Karl Luht loetleb põhjusi, miks 93aastane ikka veel poodi peab.

„Ma olen oma elus olnud noorkotkas – Laidoneri peavanem istus meil ükskord lõkke ääres – ja olen teinud koorilaulu ja mänginud kornetit ja…“

„Nüüd ka mängite?“

„Proteesidega ei saa hästi puhuda…!

Ma olen maal kasvanud, lapsest peast pidin peedivarsi korjama ja peeneks raiuma... See polegi nagu minu elu, kui ma tööd ei tee!“

„Ostjaid siin poes ka ikka käib?“

„Enne lõunat üks inimene käis ja küsis kella. Pärast lõunat oli liikumist vähem!“ Ta naeratus on sama särav nagu Lennartil.

Tõsineb. „Miks nad siis ei käi! Ikka käivad!“

Luhtist räägitakse, et ta sõidab autoga ja niidab muru ja mõni aasta tagasi kandideeris kohalikel valimistel – 90 aasta vanuselt. Ja et ta on kohtunud kõikide Eesti presidentidega, Päts kaasa arvatud.

« Avalehele 0 Kommentaari