Aastal 2050 kujundavad rahvusvahelist poliitikat moslemid ja koerasööjad

Paarikümne aasta pärast valitsevad maailmas hoopis teised jõujooned. Läänemaailm, sallivus ja kristlus vajuvad tagaplaanile, levivad uute mõjuvõimsamate riikide – Hiina, India, Nigeeria ja Indoneesia – kombed.

Nagu ikka juhivad maailma riigid, kellel on enim raha. Aastal 2050 elab nii Indias kui ka Hiinas poolteist miljardit inimest. Võimsuselt neljandaks majandusjõuks planeedil on tõusnud Indoneesia. Läänemaailma jõupositsioon oma põhimõtete ja ideoloogiate levitamiseks on kadunud.

Kui praegu on G8 riikidest koguni seitsmes enimlevinud usk kristlus, siis kolmekümne aasta pärast on maailma mõjuvõimsamate riikide hulgas vaid üks kristlik riik – USA. Islamiusku viljeleb samal ajal umbes kolm miljardit inimest.

Ennustamaks, milliseid kombeid ja tendentse propageeritakse maailmas paarikümne aasta pärast, tuleb vaadata, milliseid väärtusi hinnatakse tulevastes mõjuvõimsates riikides.

Päritolu põhjal diskrimineerimine levib

Hiinas lokkab rassism. Seal elavad ja õppivad Aafrika tudengid kogevad sageli rassistlikke solvanguid. Hiinlaste seas korraldatud küsitlustest selgub, et mustanahalisi inimesi peetakse stereotüüpselt agressiivseteks. Esile tuuakse nende kommet hilineda. Ka Hiina politsei on korduvalt korraldanud haaranguid Aafrika juurtega inimestele. Eriti altid ollakse süüdistama välismaalasi narkokuritegudes.

Küll aga ollakse Hiinas tundlikud enda kohta käivate solvangute kohta. Kui ühes Rootsi telesaates räägiti, et koerte söömine pole normaalne, avaldas Hiina ametliku protesti – see olevat rassistlik solvamine.