Mänguvahend püsib õhus erilise pingutuseta. Väljakul kõlavad kontrollitud jalalabapuudete summutatud matsud. Kõks-kõks-kõks. Nahkkera põrkab üha uuesti vastu jalgpallisaabast.

Slava otsustab palli üle pea, teisele poole keha tõsta. See on žongleerimises üks levinumaid manöövreid. Ta on seda sadu tuhandeid kordi teinud.

Pall lendab kaarega pea kohale, sobivale kõrgusele.

Mees valmistub end 180 kraadi pöörama, et seejärel pall otse õhust jalale kinni püüda.

Kõigepealt väikesed tippivad vahesammud. Seejärel otsustav, järsk pööre parema jala pealt. Samad liigutused nagu alati. Kohe peaks pall asjatundliku jalapuutega kontrolli alla saama.

Seda aga ei juhtu. Mänguvahend kukub kevadiselt jäisele maapinnale. Mees ise lebab maas ja oigab valust. Tema pöördehetke tugijalg sattus ebatasasele maapinnale ning põlv „vajus läbi“.

See ei ole Slaval esimene kord sellist valu kogeda. Umbes kümnend varem tabas teda sama vigastus. Põlve eesmise ristatisideme rebend.

Kogenud ründaja teab täpselt, mis teda ees ootab. Kõigepealt kirurgiline sekkumine ja siis aasta ränkrasket taastumist. Mees otsustab juba sealsamas murul, et tema seda enam läbi teha ei kavatse. Leppida tuleb teadmisega, et karjäär võib-olla liigagi palavalt armastatud spordialal on lõppenud.

Minuti pärast tõuseb ta püsti. Emotsioone välja näitamata jätab ta treeningukaaslastega hüvasti. Bossidele ütleb, et ega nad teda vist enam ei näe. Siis loivab auto poole.

Unistus purunes Itaalias
Umbes samal ajal mõlgutab mõtteid oma raske saatuse üle Janar Soo, kunagine Eesti korvpalli suurlootus, kellel on selleks hetkeks seljataga neli põlve eesmiste ristatisidemete operatsiooni.

Sarnaselt kümme korda opereeritud Zahovaikoga on ebaõnn ka selle mehe sportlaskarjääri läbiv refrään. 23aastasena kutsuti tagamängija Itaaliasse testimisele. Janar, kes oli ristatisideme operatsioonist paranemisele kulunud aja tõttu saanud mängida üksnes hooaja paar viimast kuud, oli silma jäänud Bologna linnas tegutsevale Imola korvpalliklubile.