Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et loo autor kajastas Eesti õigusruumis pretsedenti loonud ja avalikku tähelepanu väärivat kohtuotsust. Ajakirjanik vältis teadlikult kaebaja nimetamist kurjategijaks ega väitnud, et kuritegu on toime pandud, selle asemel kasutas ta väljendit „vägistamisafäär“. Artiklis on ka selgelt öeldud, et kaebajat ei ole vägistamises süüdi tunnistatud. Sõnade „vanamees“ ja „vanatoi“ kasutamine ei ole lehe hinnangul teotava varjundiga, sest kaebaja on 73 aastat vana, kaks korda vanem kui artiklis käsitletud naine. Sõna „luuser“ tähendab võõrsõnade leksikoni kohaselt kõnekeeles kaotaja, mis oli autori hinnangul kohane, arvestades juhtunu negatiivseid tagajärgi kaebajale.

Silmas pidades prokuratuuri töötaja kinnitust, et aset leidis seksuaalse sisuga kon­flikt, ei saa toimetuse arvates ka väita, et sõna „sugumürsk“ kasutamine oleks antud juhul teotav. Leht märkis, et kohus tuvastas, et terviseprobleeme kaebajal augustis 2011 ei olnud ja seega tema väide avalikkusele, et ta astub kohalt tagasi tervislikel põhjustel, oli vale. Väited linnavalitsusse kutsumise kohta põhinevad eeldusel, et kohtumine abilinnapea Merike Martinsoniga toimus linnaametniku initsiatiivil.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Pressinõukogu leiab, et üldine eetika ei tohiks ajakirjanike tööst kaduda ja solvavaid väljendeid ei tohiks kasutada. Pressinõukogu hinnangul oli kõigil kaebaja poolt nimetatud sõnadel artikli kontekstis halvustav tähendus.

Pressinõukogu esimees Andrus Karnau