Olen pressipiltnikuna töötanud juba üle kümne aasta. Töös pean sageli ootama, kannatama, ootama ja veelkord kannatama, et tabada tabamatut. Tundidepikkused ootamised on kannatuse koolina mulle pakkunud nii elueksameid kui pettumusi. Hetk, mis kestab kaamerapäästiku vajutusest pildi ilmumiseni mälukaardile, on mõõdetav mikrosekundiga, ooteaeg aga tundidena. Kuid elu möödub kiirelt.

Küll puu taga muru kasvamist vaadeldes, kui autoistmel mööduvat elu ja aja kadu jälgides olen kätte saanud erinevaid poliitfiguure, aga ka teisi avalikus ja suures elumere lainetes surfavaid isendeid.

Minu karjääri üheks omanäolisemaks väljakutseks on saanud meedia- ja apteegimoguli Margus Linnamäe tabamine.

Läinud aastal Eesti Päevalehe poolt riigi mõjukaimaks isikuks valitud Linnamäed teavad paljud, aga näinud on vähesed. Eesti esimeseks oligarhiks peetav Linnamäe on täiesti hall kuju ja kardab fotoaparaati nagu tuld, räägivad temaga tunde samades ruumides viibinud inimesed. Ta muudab välimust, olles kord karvane, siis sile, kord hall, siis ere, räägivad targad allikad, kes kunagi ei eksi. 

Avalehele
61 Kommentaari
Loe veel: