Eestlased Itaalias: „See hakkab juba psüühiliselt häirima“

Veneetsia eestlased räägivad oma elust taudihirmus linnas.

Raivo Kalle ja Renata Sõukand elavad Veneetsias Mestre linnaosas. Renata Sõukand on Veneetsia ülikooli professor, tema abikaasa Raivo Kalle Torino lähedal asuva gastronoomiaülikooli järeldoktorant. Veneetsias pole karantiini välja kuulutatud, kuid igapäevast elu puudutavad paljud piirangud.

„Tahtsime sellel pühapäeval kinno või arheoloogiamuuseumisse minna, aga mõlemad on viirusekartuse tõttu suletud,“ rääkis Raivo Kalle Ekspressile nädalavahetusel.

Koolid on olnud suletud. „Algul oli juttu, et kool algaks uuesti 2. märtsil, kuid nüüd paistab, et kool jääb ikka suletuks,“ räägib Kalle. Ülikoolides on kõik loengud ära jäetud ja võimalusel tehakse videoloenguid.

Raivo ja Renate tütre suureks kurvastuseks jäeti ülemöödunud pühapäeval ära ka Veneto maakondlik judovõistlus. „Treener helistas pühapäeva hommikul kell seitse, et võistlus jääb ära, ja tütar, kes oli võistluseks valmistunud ja seda nii väga oodanud, oli väga pettunud,“ meenutab Raivo Kalle. „Sporditrenne endid, ka judot, aga ära ei jäetud, need käivad edasi.“

Kuidas näeb aga välja olukord kauplustega?

Raivo Kalle: „Eks me ka varustasime 22. veebruaril ennast kuivainete ja konservidega, kui uudistesse ilmusid teated lähedalasuvate linnade sulgemisest. Heaoluühiskonnale kohaselt olid hommikuks jälle kõik riiulid lähedalasuvates poodides (Coop, In’s, Lidl jt) küll täis laotud. Nii et Eesti meedias ringelnud tühje lette näitavate piltide sarnast olukorda siin küll ei olnud. Millegipärast ostavad itaallased väga massiliselt pudelivett kokku. Eestis, kui rasked ajad olid, siis osteti ikka tikke ja soola… Samas, ega me ei söö nüüd iga päev kuivaineid, käime poodides ikka värsket liha ja köögivilja ostmas. Kuigi kehtib kohalik regulatsioon, et baarid suletaks kell 18.00, käib seal elav sumin ka veel kella 20 ajal. Aga need baarid, mille baarmenid (ja vist ka omanikud) on asiaadid, on päris kinni.“

Kui palju kantakse näomaske?

„Möödunud nädalavahetusel nägin ringi liikumas näomaskiga inimest suure ostukotiga ja ka üht täies elujõus meest noorte seltskonnas maski kandmas (ta lõkerdas naerda ja ma ei tea, kas ta mõtles maskikandmist tõsiselt või mitte), kuid muidu tänaval ja ühistranspordis maskidega inimesi pole näinud. Inimesi on küll tunduvalt vähem liikvel ja kuna kõik avalikud kogunemised on keelatud, on muidu nii rahvarohked linnapargid inimtühjad.“

Kuidas see olukord psüühikale mõjub?

„Kõige hullem on see teadmatus, et kui palju hakata kasutama kodus olevaid puutumatuid kahe nädala toiduvarusid ja millal ükskord kool avatakse. Üldse, kogu uudistelaviin viiruse kohta hakkab lõpuks psüühiliselt häirima. Alates jaanuari lõpust kestab eriti lastel üks lõputu palavik-köha-nohu periood (gripp või mingi sarnane haigus, ehk ka koroona juba püstijalal läbi põetud?), samas nüüd algab siin juba vaikselt kevad, võililled, kannikesed, mailased õitsevad, ja ka põõsastel-puudel juba esimesed õied. Siin on väga populaarne kortermajade vahel potipõllundus ning pisikestele peenardele on istutatud-külvatud esimesed taimed. Seega iga päevaga läheb meeleolu järjest paremaks.“