Eestis on rohkem narkosurmasid kui teistes Euroopa Liidu riikides. Kuidas saab inimesest narkosõltlane, kuidas neid ravitakse ning mida peaks riik tegema, et probleemi lahendada, räägivad Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse kolme endist patsienti.

Kirka, kust sa pärit oled?

Sellele küsimusele on keeruline vastata. Enamiku elust olen elanud erinevates vanglates.

Millal jõudsid narkootikumide tarbimiseni?

Alustasin kaheksandas-üheksandas klassis alkoholiga, sealt edasi tuli juba pidudel ergutite tarbimine (ecstasy, MDMA jne.). Kool jäi pooleli, ema ja kasuisa läksid lahku ning jäin nii-öelda ula peale. See vabadus oli tol ajal päris tore, sain teha, mis ma teha tahtsin. Alkoholi ning ergutite ostmiseks tulid esimesed vargused, sattusin päris noorelt juba mitu korda arestimajja.

Kuidas hakkasid kangemaid narkootikume tarbima?

See juhtus vanglas. Keegi oli heroiini sisse smugeldanud, mis oli tol ajal päris lihtne ning otsustasin samuti proovida. Varem ei olnud kordagi ühtegi narkootikumi proovides tekkinud tunnet, et sooviks kogu aeg ainult seda tarbida, kuid heroiiniga nii juhtus. Heroiin justkui võttis mingi tüki minu küljest ära. Kui järgmine kord, juba vabaduses olles, kuulsin kelleltki, et võtaks veel heroiini, siis ma isegi ei jäänud mõtlema, kas on vaja või kui palju see maksab.

Mille eest istusid?

Suuremas osas isikuvastased kuriteod - röövimised, peksmised, kelmused, väljapressimised jne. Kõik, mida tuli teha, et järjekordset “laksu” saada.

Avalehele
107 Kommentaari