Kellega sa kohtud?

Dostojevskil on suurepärane teos „Märkmeid surnud majast“. Seal kujutatu vastab suuresti sellele pildile, mis ootab sind vanglas ees ka tänapäeval. Seal peadki sa koos elama inimestega, kes ei mõtle oma ­tegude tagajärgedele, kellel on kõrgendatud enesehinnang ja kes ei suuda elu enda jaoks adekvaatselt lahti mõtestada. See on keeruline. Kui sul oleks valida, keda kongikaaslaseks tahad, siis võib-olla tasuks valida mõrvarid. Neil on asjad paigas, nad on rahulikud inimesed, kes istuvad oma aega. Tõsised inimesed, erinevalt nendest taskuvarastest, kellel on igav ja kutsika kombed küljes. Teevad pidevalt lollusi – käivad närvidele oma lapsikuste ja idiootsustega.

Aga samas, kui sul on oskus seda kõike kõrvalt vaadata, siis võib sealt palju õppida inimese kui elusolendi kohta. Vangide hulgas on palju kummalisi inimesi. Mida kõike inimaju suudab välja mõelda!