Foto: Rauno Volmar

Mis on vananemise juures kõige hirmsam? Ei, mitte kortsud, mitte ka ööklubides või töövestlustel kuuldud delikaatsed vihjed „küpsusele“ ja „väärikusele“. Kõige hullem oht varitseb su oma peas: võib juhtuda, et ühel päeval hakkab mälu tuhmuma, hävitades kõik need fantastilised ja värvikad mälestused, mida kogudes on palju vaeva nähtud, nalja ja seiklusi saanud, kuulsust ja raha teenitud. Vanuigi kamina ees kiiktoolis õõtsudes oleks nii mõndagi mälestusväärset heietada... Ja siis need toredad failid lihtsalt kustuvad! Dementsus, Alzheimer. Mälu veab alt, vaimsed võimed nõrgenevad, isegi igapäevaste tegevustega (nagu sokkide jalga tõmbamine) toime­tulek muutub üha raskemaks. Mida kiiremini rahvastik vananeb, seda enam esineb erinevaid dementsuse liike. Iga teine üle 85aastasest põeb Alzheimerit.

Hoolimata kogu maailma teadlaste meeletutest pingutustest pole suudetud hävingule piiri panna. Jaa, selle neurodegeneratiivse haiguse põhjused on tõenäoliselt geneetiliste ning elustiilitegurite koosmõju, noogutavad meedikud teadjalt, aga midagi palju targemat nad ka arvata ei oska. Järgige Vahemere dieeti, soovitavad nad (s.t pruukige ohtralt kala, oliive ja veini), tehke sporti, olge rõõmsameelne, tarbige kohvi ja alkoholi (jajah, Alzheimeri uurijad kinnitavad, et mõõdukas alkoholi pruukimine kesk- ja vanemas eas teeb ainult head, vaadake vaid Briti kuningannat (93), kelle igapäevane tipsutamine pole kellelegi saladus).

Vanuigi kamina ees kiiktoolis õõtsudes oleks nii mõndagi mälestusväärset heietada... Ja siis need toredad failid lihtsalt kustuvad!

Kõik, rohkem soovitusi Alzheimeri küüsist pääsemiseks pole, järgmised nõuanded on mõeldud juba omastehooldajatele ja sotsiaaltöötajatele, kes peavad hääbuva isiksusega toime tulema.

Nüüd on norrakatel veel midagi lisada. Peske hoolega hambaid, korralik suuhügieen võib teid Alzheimerist päästa, ütlevad nad.

Ajakiri Science Daily kirjutas eelmisel nädalal Bergeni ülikooli teadlaste uuringust, mis kinnitab selget seost suu tervise ja Alzheimeri vahel.

On olemas selline haigus nagu igeme­põletik ehk gingiviit: hambakatt koguneb igemete ümber, need võivad tursuda ja ­veritseda. Hambaarstid peavad seda kõige sagedamini esinevaks suulimaskesta­haiguseks, kuna see võib tekkida paljudel põhjustel: mineraalidevaene toit, nakkushaigused, stress, kehvad proteesid, suitsetamine. Päris väikestel lastel esineb seda ­harva, mida vanemaks inimene aga saab, seda rohkem haigust esineb. ­Jõudes teisme­eani, on juba 90% lastest sellega kokku puutunud. Täiskasvanud elanikkonnast on koguni 95% igemepõletikku põdenud.

Hea uudis on see, et haigus allub üsna hästi ravile. Kui vaja, eemaldab dentist hambakivi ja „kirjutab välja“ ravi: lihtsalt peske kaks korda päevas korralikult hambaid ja kogu lugu. Viie päevaga on haigus kadunud ja unustatud.

„DNAd uurides jõudsime järelduseni, et bakterid, mis põhjustavad gingiviiti, võivad liikuda suust ajusse,“ ütles Piotr Mydel (Bergeni ülikooli immunoloogia ja reumatoloogia osakonna teadur).

See, et teatud bakterid toodavad valku, mis hävitab närvirakke ajus, oli teada juba varasematest uuringutest. Nüüd aga said teadlased inimese DNA-põhiseid tõendeid. 53st Bergeni ülikoolis uuritud Alzheimeri põdejast esines vaadeldavat valku 51 patsiendil.

Teadlaste eesmärk on jõuda vastava ravimi, mis pärsiks „suubakterite“ laastavat toimetamist aju mälusektorites. Uurimisrühm plaanib Alzheimeri vastast rohtu katsetada juba sel aastal, ütleb Mydel.

Ka teadur ütleb, et tõhusaim viis Alzheimeri edasi lükkamiseks on sihikindel hambaniidi ja hambapasta kasutamine.