Tiina Jõgeda Foto: Rauno Volmar

Kas nüüd, kui oleme juba kaks aastakümmet elanud 21. sajandis, võime öelda, et see ajastu on just niisugune, nagu eelmisel sajandil eeldasime ja unistasime? No ei...

Selleks, et 21. sajand tuleks moodsam ja parem, oli 20. sajand loonud küll kõik tingimused, aga siin me nüüd omadega oleme. Kui ma õigesti aru saan, siis meie praegused kriisid on tingitud sellest, et kapitalismile pole ikka veel suudetud alternatiivi välja mõelda (pean silmas sisulist, töötavat mudelit, mittetöötavas pseudoriigis on mul olnud õnnetus ligi 30 aastat elada).

Ideid siiski leidub. Juhtimiskonsultant ja Harvard Business Review’ kõige populaarsem autor Umair Haque (ta on valitud ka maailma 50 tippjuhtimisguru hulka) ütleb, et uut postkapitalistlikku majandusmudelit saab luua igaüks. Ise, rohujuuretasandilt. Tehes mõtestatud valikuid. Vabadus peaks olema midagi enamat kui valimine kräpi vahel, mis on ühtviisi mürgine, kuigi eri värvitoonides, manitseb Haque.

Paremaks inimeseks muutudes saab õõnestada röövellikku, rumalalt maailma hävitavat kapitalismi seestpoolt nagu hiir saia sees. Aga ta närib seda saia targalt ja tasakaalukalt! Haque pani oma sellesisulise manifesti peakirjaks „Betterness“. Sõna eestikeelne vaste võiks ehk olla „parendamine“ või „hüvendamine“, mulle aga sümpatiseerib uue majandusliku formatsiooni kohta väljend „edemus“.

Edemusele mõeldes oli Haque’il silme ees positiivse psühholoogia teke. Ennevanasti nähti psühholoogias vaid haiguste ravi, vaimse tulekahju kustutamist, positiivne psühholoogia aga, rõhudes indiviidi loomuomaste tugevuste väljaarendamisele, on proaktiivne ja ennetav, laskmata haigusel üldse tekkidagi. Edemus peaks sedasama tegema majandusliku mõtlemise ja käitumisega. Oma blogis annab Haque mõned lihtsamad juhised.

Esiteks: investeeri targalt. See tähendab, et paiguta oma raha ettevõtetesse, mis tegelevad heade ja vajalike asjade mõtestatud tootmisega, mitte kräpi, mis juba homme prügikaste ummistab, pähemäärimisega.

Teiseks: vaata, kus sa oma raha hoiad, kas vanades suurtes monstrumites, mis pelgalt juhtimistasudega su kontod kuivaks imevad, või paindlikumates ja tänapäevasemates kohtades (sh ühisrahastused), kus nii kulud kui ka tulud on läbipaistvamad.

Kolmandaks: hoia kokku. Need ajad, kui valitses „mida rohkem, seda uhkem“-mentaliteet, on nüüd küll läbi. Kui ajad läbi vähema hulga teksapaaridega, oledki juba monopolistlikele masstootjatele ninanipsu andnud! Ära usu enam neid, kes manitsevad meid rohkem tarbima, et lapsorjad Bangladeshis nälga ei sureks.

Neljandaks: vaata, mis tööd sa teed. Kui see juhtub olema ettevõte, mis globaalses mõttes tegeleb planeedi kuritarvitamisega (sealhulgas sinu aja ja energia tühja kulutamisega), siis liigu edasi ja otsi endale tähendusrikkam tööots.

Viiendaks: vaata, kus sa elad. Võib-olla sa toidad ikka veel vana industriaalühiskonna mudelit, kus korruste kaupa üksteisele võõraid inimesi igavlevad magalates? Kui vähegi võimalik, otsi endale keskkond, kus sind ümbritsevad huvitavate ideedega lahedad naabrid, kellega saab kogukonna-asja ajada.

Kuuendaks: tsiviliseeru. Nüüdis­tsivilisatsioon tähendab koostööd, mentorlust, vabatahtlikku tööd kogukonna hüvanguks. Ühine kasu annab rohkem rõõmu kui omakasu.

Seitsmendaks: ela oma väärtuste järgi. Kui pead oluliseks rohelist energiat, siis tee midagi selle heaks, pane õuele tuulik või vaheta vähemalt elektripirnid säästlikumate vastu välja. (Purjetamine lendamise asemel oleks ka minu eelistus, kui saaksin seda teha planeedi kiireima ookeanijahi pardal.)

Kaheksandaks: võta aeg maha. Enda hingetuks tormamine ja ribadeks töötamine on nii 20. sajand! Jõuga ­tööviljakuse parandamine tõi meid siia, kuid ei vii enam edasi. Mediteeri ja analüüsi, miks sa midagi teed. Ja kuidas see, mida sa tahad teha, aitab kaasa edemusele.

Edeneme väikeste, kuid enesekindlate sammudega uude aastasse!