Eesti tuntuima ilukirurgi Peep Pree sõnul leidub tal patsiente igalt elualalt, sest ilulõikused on majanduslikult märksa kättesaadavamaks muutunud.

Rahvusvaheliselt tunnustatud ilukirurg ja Clinica Esteetilise Kirurgia Erakliiniku juhataja dr Peep Pree on eestlastele tuntud eelkõige rinnaoperatsioonide poolest. Mees teadis juba lapsena, et temast saab kirurg – kellegi teisena pole ta ennast kunagi ette kujutanud.

Kolleegid iseloomustavad teda kui väga otsekohest ja mõneti liialt ausat, kuid samas meeldivat arsti. Peep Pree oli lahkelt nõus andma intervjuu oma elust, tegemistest ning laiemalt ilukirurgiaga seonduvast. Intervjuu sai piisavalt huvitav ja avameelne ning vanema inimesena pani ta intervjuu alguses paika: “Teen ettepaneku, et räägime sinatades.” Ei hakanud talle vastu vaidlema.

Mis juba lapsena kirurgiameti juures võlus?

Huumoriga pooleks vastus oleks, et sõiduauto Pobeda. Meil kodus üüris tuba arstiteaduskonna tudeng, kellel oli Pobeda, mis minu kui väikese poisi jaoks oli väga kõva sõna ja nägi edev välja. Siis oli harjutud mõtlema, et hüved tulevad seoses tööga ja kuna tema tegi tööd arstina, arvasin, et arstiks olemisega käib kaasas sõiduauto Pobeda. See oli eeskuju ja mul ei ole kunagi olnud väga suuri kõhklusi. Arstiks saamise soov oli pigem abstraktne, tahtsin inimesi ravida ning see tundus mulle väga auväärt amet. Meditsiini õppimine on raske, aga see töö on iga riigikorra ajal inimeste seas hinnatud olnud. Tänapäeval ei ole arst muidugi enam nii hinnatud, kui ta oli 30–40 aastat tagasi.

Mis õppeainetes ja huvitegevustes noorena enim silma paistsid?

Mulle meeldisid loodusained bioloogia ja anatoomia. Olin koolis tubli õpilane kõikides ainetes. Ülikooli läksin naljaka korra ajal, et kui sinu keskmine hinne oli üle 4,5, said kahe eksamiga sisse, mis minul ei olnud reaalained. Lapsena meeldis mulle luuletusi lugeda ja esineda, ka kannelt mängida. Lisaks meeldis kooliajal diskosid teha ning olin diskoriameti tõttu päris popp poiss. Kuna mu kasv ei lubanud suuri kuningaid mängida, vaid ainult kuningakoja narre, mõtlesin, et ei taha eluaeg narri mängida. Mõtlesin ka lavakasse minemise peale, aga rahuldasin siiski esinemisvajadused diskorina ära.

Liigsel tuntusel võib olla ka negatiivne pool – arvatakse, et äkki on tuntud nime tõttu ülehinnatud. Kas sellist suhtumist oled kohanud?

Muidugi olen ja seda on inimesed minult ka konsultatsioonidel küsinud. Meil on konsultatsioon patsiendiga väga avameelne ning me ei räägi ju ainult operatsiooni näidustustest ja tehnikast, vaid kogu komplektist. Jah, ma olen sellega kokku puutunud ja nii see ongi. Me kõik tahame sõita piltlikult Mercedesega, see on hea, kindel ja turvaline automark. Ometi ei ole see Eestis kõige müüdum firma. Paljud autod viivad suhteliselt turvaliselt punktist A punkti B, reeglina ei saja vihma sisse. Aga kui on kriisisituatsioon, siis mõni sõiduk veab välja. Nii on ka suurema kogemusega arstiga. Kui tal on kogemus, teab ta pärast plaani A ja B ka plaani C ning võib-olla ka plaani Õ. Ma arvan, et ma ei ole üle hinnatud, sest kvaliteet ja suured kogemused maksavadki rohkem.

« Avalehele 0 Kommentaari