Northwesterni ülikooli ja Stockholmi majanduskooli (Stockholm School of Economics) teadlased vaatlesid umbes 13 800 kaksikutepaari, kes sündisid aastatel 1967 kuni 1978. Uuring kestis 12 aastat, mil analüüsiti seda, kuidas on läinud kaksikute, täpsemalt naiste elukäik.

Selgub, et kaksikvennaga koos ema kõhus kasvamine mõjutab naiste haridustaset – see jääb suurema tõenäosusega madalamaks. Näiteks lõpetavad need naised 15 protsenti väiksema tõenäosusega gümnaasiumi ja neli protsenti väiksema tõenäosusega ülikooli.

Vennaga üsa jagamine mõjub ka paarisuhte staatusele: on 11 protsenti väiksem tõenäosus, et venna kõrval kaksikuna sündinud naised abielluvad.

Ka on nende naiste viljakus pea kuus protsenti väiksem ning nad teenivad elu jooksul vähem raha. Kõike seda võrdluses õdedena sündinud kaksikutega.

Millest selline erisus? Teadlased nimetavad seda kaksikute testosterooni-ülekande hüpoeteesiks. On oletatud, et mees- ja naissoost kaksikute paar puutub emakas rohkem kokku testosterooniga, seda kas lootevee kaudu või läbi ema vereringe ning see avaldab mõju mõlemale lapsele. Seega, kui lapsel hakkavad arenema soole iseloomulikud tunnused, on üsas rohkem steroide, muuhulgas testosterooni.

Mõned varasemad väiksema andmehulgaga uuringud on kirjeldanud, et kui loode teatud arengujärgus vastassuguhormooniga kokku puutub, avaldab see ka hilisemas elus mõju, nt käitumises või inimese omadustes.

Nii on varem leitud, et meeskaksikuga arenenud naistel avalduvad omadused, mis on seotud pigem isashormooni mõjuga. Need on näiteks tavalisest suurem reeglite rikkumine, asotsiaalsem ja agressiivsem käitumine, sensatsioonijanu. Enne norralaste uurimist polnud aga leitud selget seost mõjust viljakusele, haridusteele või muudele sotsiaalmajanduslikele omadustele.

Mis tahes uuringut aga vaadata - ikka ja jälle täheldatakse, et tulevasi mehi vastassuguhormooniga kokku puutumine naistele sarnaselt ei mõjuta. Seda kinnitas ka vastavaldatud uuring, kus vaadeldi norralasi.

Kuidas aga teatakse, et erisus just üsas tekib ja et see pole ühiskondlik ehk sünnijärgne mõju? Selleks korraldasid teadlased uuringud kontrollgrupis ehk vaatlesid naisi, kelle kaksik (kas õde või vend) pärast sündi suri. Need naised kasvasid üles kui üksikud lapsed. Tulemused aga jäid samaks, mis ülal kirjeldatud.

„See on lugu sooliste erinevuste bioloogiast,” kommenteeris norralasi uurinud David Figlio. „Meie uuringutulemus ei näita, et kaksikvennaga koos arenenud naised oleks ilmtingimata meeste moodi, kuid tulemus kinnitab arusaama, et passiivne kokkupuude sünnieelse testosterooniga muudab naise haridustaset, tööelu ning viljakust.”

„Tuleb rõhutada, et need tulemused on pädevad vaid Norra ühiskonna kohta sel kitsal ajaperioodil ning ei pruugi kehtida teistsugustes ühiskondades või kultuurides,” märkis uuringu teine kaasautor Christopher Kuzawa. Teadlased rõhutavad ka, et ei ole ühest õiget vastust, kas nende tulemused on head või halvad. See sõltub paljuski sellest, millises taustsüsteemis andmeid vaadata. Naistena sündinud inimestele seab ühiskond lähtuvalt soost teatud ühesugused ootused, millega kaksikvenda omavad naised oma bioloogilise tausta tõttu sagedamini konflikti satuvad. Kui ühiskonnas muutuvad näiteks soonormid, võib rohkemate käitumisviiside aktsepteerimine vähendada hilisemat mõju kooli lõpetamisele või abiellumisele.

„Leidsime küll, et kaksikvennale õeks olemine avaldab ka huvitavat pikaajalist bioloogilist mõju, aga kas see mõju negatiivne või positiivne, sõltub sellest, kuidas seda kultuuriliselt tõlgendada.”

Mõistagi ei ole tulemused absoluutsed ehk teadlaste sõnul on ka naisi, kelle elu ei ole kaksikvenna olemasolu mõjutanud või siis on mõju olnud uuringutulemustest erinev.

Uuringutulemused ilmusid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.