Foto: Rauno Volmar

Elasid kord kaks poissi. Üks sündis 1960. aastal eesti immigrantide ­peres ja kasvas üles California eeslinnakeses Whittieris. Teine poiss sündis ligi 20 aastat hiljem (1979) Tallinnas, tema lapsepõlv möödus Vana-Vigalas ja Pärnu-­Jaagupis. Ühe mehe kodu asub 36 elanikuga Tiduvere külas, teine elab vaheldumisi oma apartementides New Yorgis ja Roomas. Ühel on pikkust ligi kaks meetrit (käte siruulatus 207 sentimeetrit), ­teise, lühema mehe välimus sai kuulsaks siis, kui ta juuksed ära blondeeris ja Andy Warhol seda tunnustas.

Ühest sai maailmameister ja olümpiavõitja kettaheites, teine teenib oma maalide eest miljoneid ning teda on nimetatud kõige kuulsamaks eesti kunstnikuks.

Eelmisel nädalal kohtusid Gerd ­Kanter ja Kalev Mark Kostabi Eesti Eks­pressi korraldatud konverentsil „Julgus teha teisiti“.

Mõistagi ühendab mehi see, et nad on jõudnud omal alal tippu, pressinud end „ei kusagilt“ nagu võilill läbi asfaldi maailmaareeni päikesesärasse.

"Kuulsus on armastus ja mina ­janunesin armastuse järele."

Sportlane ja maalikunstnik elavad väga erinevat elu – üks rassib higi ja pisaraid trotsides võimlas, teine segab ateljees värve ja vaatab tõtt valge lõuendiga. Aga mida nad tegid teisiti, et tuhandete omasuguste hulgast esile küündida?

Erinevad isiksused, erinevad soovitused, aga sama tulemus: kuulsus ja au!

Minagi panin hoolega tähele, mida suurkujud Alexela kontserdimaja lava­laudadel rääkisid (ikka lootuses ise ka mõnd kasulikku nippi rakendada).

Gerd Kanteri sõnum oli kokku surutud kolme lühikesse soovitusse.

Esiteks: „Mõtle suurelt ja püsi peateel, sest iga kõrvalteele keeramine teeb teekonna pikemaks.“

Remargina lisas Kanter, et iga­päevane töö peab pakkuma rõõmu ja rahuldust, ilma nende emotsioonideta ei lenda ketas soovitud suunas.

Teiseks ütles olümpiavõitja, et ­kunagi ei tohi kaotada lootust ning tuleb olla ­järjekindel. Tema sportlaseteed jälginud fännid teavad, kui palju oli tema karjääris hetki, kus olukord oleks võinud tunduda lootusetu, kui ta poleks suutnud säilitada loomuomast järjekindlust.

Kolmandaks rõhutas olümpia­sangar, et oluline on oskus kriisist üle saada: „Anna endale aru, et kaotasid, tunnista vigu ja leia tee kriisist väljumiseks!“

Kokkuvõtvalt: „Teekonda alustades on oluline eesmärgi sõnastamine ja protsessi nautimine ja kindlasti ka õigete inimeste leidmine enda ümber, ning kui me suudame kriisidest õppida ja teha järeldusi, siis on meil võimalik peateele tagasi pöörata ja oma unistused teoks teha.“

Multitalent Kalev Mark Kostabi tegi 1980ndatel kunstielus revolutsiooni sellega, et muutis ainukordsuse vabriku­toodanguks. Kostabi Worldis teostasid tema ideid kümned kunstnikud. Kui töö valmis, signeeris Kostabi selle ja müüs maha. Praegugi ulatub tema toodang tuhande eksemplarini aastas. Kommertsliku suhtumise pärast on teda ka põlastatud, näiteks kirtsutasid kunstiteadlased nina, kui ta hakkas oma töid restoranides eksponeerima. Kostabi teeb seda aga siiani ja loetleb uhkusega tipprestorane, kus tema töid näha võib.

Ühesõnaga – tee nõrkustest oma tugevused ja pane inimesed enda heaks tööle, sest nähtavus tähendab kunstniku jaoks kõike! „Kuulsus on armastus ja mina ­janunesin armastuse järele,“ deklareerib Kostabi, kes naudib siiani oma nime trükituna nägemist.

Kui tahad saada edukaks kunstnikuks, on möödapääsmatu elada New ­Yorgis, ­soovitab ta ja lisab, et internet on ju tore küll, aga ükski sotsiaalmeediakonto pole võrreldav vahetu suhtlemisega ­näituste avamistel ja külaskäikudega ­kolleegide stuudiotesse. Ole nähtav, ole see, kes sa oled, eelkõige aga pead sa kunstnikuna olema professionaalne. „Ükskõik mida sa teed, teed seda hästi – sa pead sellele fokuseeruma ja seda võimendama. Tee ­midagi hullu – aga tee seda hästi! Ja enese­kindlus on tasuta, see ei sõltu sellest, kui rikas sa oled.“

Minu lemmiksoovitus Kostabilt kõlas aga nii: „Ära kunagi kaeble! Igast olukorrast on võimalik positiivset leida ja sellega edasi minna. Kaeblemine on luuseri tee.“

Samuti on kasulik järgida soovitust, mis Kostabile endale maailma­kuulsuse tõi: „Kasuta oma illusiooni!“ Axl Rose ­märkas kord seda lauset ühel maalil – ning ­sellest sai pealkiri Guns N’Rosesi ­kahele stuudio­albumile (arvake, kes illustreeris) ja kaks aastat väldanud kontsertturneele. ­Illusioonid toovad edu!