Ettevõtete peod on läinud ühtaegu igavamaks ja põnevamaks. Unustatud on arutu pummeldamine – niisiis ei lenda ei rusikad ega toolid. Küll aga vuhisevad lae all laserkiired, tantsijad või õhtujuhid. Seda kõike töötajatele pai tegemiseks.

Artikkel ilmus Eesti Ekspressi ärilisas Magnaat.

2018. aasta sügis. Saku suurhall on teinud läbi kui ajarännaku taasiseseisvunud Eesti sünniaega. Külastajad kohtuvad maja ees okastraatide ja robustsete vanglaprožektoritega – iseseisvus ei saabunud ju klanitult.

Saalis sätendab baari kohal määratu diskokera ja päikesekiirtena üle poole ruumi ulatuvad leedvalgustid. Saali seinad oleksid kui kaetud tohutute pikslitega. Lähemal vaatlusel selgub, et need on üksteise otsa laotud suured kuubikujulised plastmahutid. Igaüks vilgub omas rütmis.

Pakutakse kõike, mida 1990ndate alguse vabadus noorde riiki tõi: banaane, vanu häid hapukoore-ketšupikastmest nõrguvaid külaputkaburgereid, longerot, suhkruvatti ja grillkana.

Ja siis algab programm, mis on otsekui kontsert-ajarännak läbi Balti riikide viimase 27 aasta. Esmalt Balti kett, kus käsikäes laulavad teiste seas Lauri Pihlap ja isa mälestuseks ka Tarmo Pihlapi tütar. Pisut hiljem haarab mikrofoni Jam.

Avalehele
4 Kommentaari