Küberrünnakud laevandusettevõtete vastu on tavapärased ka Eestis. Suuremad firmad on nendeks enamasti valmis, väiksemad sageli aga mitte.

Kujutage ette, et sõidate öise lõbureisiga Eestist Rootsi. Poolel teel lähete magama teadmisega, et hommikul kell 10 saate Stockholmis laevast maha jalutada. Samal ajal tegutseb laeva navigeerimissüsteemis pahavara, mis laeva GPSi koordinaate paari kraadi võrra muudab. Heal juhul suudavad kapten ja tüürimehed laeva enda kogemuse ja käsitsijuhtimise abil õigele rajale suunata. Halvimal juhul sõidab mitme tuhande reisijaga alus karile.

Ülalkirjeldatu on Tallinna-Stock­holmi liinil vähetõenäoline, sest suuremad laevafirmad on küberturvalisusele mõelnud ja nagu öeldud – üsna kindlasti saavad tüürimehed ka nutiabita hakkama. See on aga lihtne näide, kuidas küberkuritegevus merel meid puudutada võib.

Igal aastal satub lihtsate veebi­pättide lõksu merendusettevõtteid kõikjal maailmas. Levinud asjade käik on selline: keegi laeva töötajatest avab laevasüsteemis olevas arvutis e-kirja, millega on kaasas kummaline, aga huviäratav manus. Kui aga uudishimulik töötaja on selle salvestanud, ilmub ekraanile punane vilkuv teade: arvutis olevad andmed on krüpteeritud ja ilma lunarahata neid ei vabastata.

Selliseid juhtumeid on Eestiski olnud.

« Avalehele 4 Kommentaari