„Oodake, ma lähen panen teleri kinni.“ Saja-aastase Endla Langeli sõnavalik on täpne nagu õigekeelsussõnaraamatust. Ei mingit „telekat“ või lohisevat „televiisorit“ – tegu on ikkagi elupõlise emakeeleõpetajaga.

Langel elab Kambjas paneelmajas. Tema argipäeva kuulub igapäevane jalutuskäik: kolmandalt korruselt trepist alla, siis kiriku juurde, koolimaja manu, surnuaia teele ja koju tagasi, ühtekokku poolteist kilomeetrit. Ja oh kuis talle meeldib suusatada! Seda pole ta küll tervise tõttu juba kümme aastat endale lubada saanud, aga üheksakümneselt pani ta ilusa talveilmaga ikka lauad alla.

Eesti Ekspress tahab Endla Langeliga rääkida sellest, mis on pikaealisuse saladus. Mis see on, tänu millele mõned elavad kauem kui 90 aastat, kauem kui sada aastat? Umbes 20–30% ulatuses on pikaealisus seotud geenidega, aga mis veel pika­ealisuse retsepti kuulub?

Sellised inimesed nagu Endla Langel pakuvad huvi ka teadlastele. Praegu on Tartu Ülikoolis käimas projekt, mille raames uuritakse 27 saja-aastast või peaaegu saja-aastast inimest.


Avalehele
7 Kommentaari
Loe veel: