„Ma tean ise ka, et see õlu on väga kallis!“

Mu kunagise lemmikkohviku Kehrwieder ettekandja tundub veidike süüdlaslik, sest ta on mulle just äsja müünud pooleliitrise pilsneri ning öelnud selle hinnaks 6.80. Muidugi, me oleme Raekoja platsil ning on kuum ja päikseline juulipäev. Pole hullu, kord ühes Pariisi ööklubis maksin tillukese Heinekeni eest 10 eurot ning see oli peaaegu 20 aasta eest, tahaksin lohutada, kuid mõmisen midagi niisama. Ning ah! – ongi käes võimalus esimeseks karastavaks lonksuks. Pilsner on jääkülm, kuldne ja oivaline.

Siiski on üsna selge, et Eesti õlle­hinnad on tõusnud rekordilistesse kõrgustesse. Mitte üksnes Raekoja platsil, kus puhkad jalga ussilakka meenutava taimekesega dekoreeritud laua taga, vaid igal pool. 

« Avalehele17 Kommentaari