Külakriminaalidega tegelevate piirkonnapolitseinike tööpõld on kirju. Ette tuleb kriminaalses joobes tagaotsitavaid traktorit juhtimas, rindu paljastavaid naisautojuhte, end prügikasti peitvaid pensionäre ja palju muud seikluslikku.

Kui Piirkonnapolitseinik möödunud talvel kinno läks, ei suutnud ta ära imestada. Korravalvuri silme all avanes pealkirja „Tõde ja õigus” kandev sündmustejada, mis oleks otsekui tema töökogemusele tuginedes kokku pandud.

Ka teemad, mille pärast Pearu ja Andres kaklesid, tundusid Piirkonnapolitseinikule hirmus tuttavad. Alles kolm päeva tagasi oli ta pidanud tegelema naabritega, kellest üks kaebas, et teise loom on tema krundil käinud. Nüüd meenus talle veel, et sama mees oli hiljaaegu teada andnud sellestki, kuidas naaber liiga pikalt tema hoovi suunas jõllitab.

Eesti elu ei muutu ka sajandite vahetudes, mõtleb Piirkonnapolitseinik omaette. Saaks vaid töötada mõnel väikesaarel. Ühel tema kolleegil, kes muu hulgas vastutab Ruhnu eest, on seal viimase pooleteise aasta jooksul olnud ainult üks väljakutse. 

« Avalehele 12 Kommentaari
Loe veel: