Kesk-Saaremaal asub üks müstiline paik. Praegu paistab see kui söötis heinamaa – poolde säärde ulatuvad kõrrelised ja üksikud õitsevad põllulilled kadakase metsatuka embuses. Idüll! Vanad saarlased hoidsid aga paigast kaugemale, sest juba sajandeid juhtus seal kummalisi asju. Kes näinud kummitusi, kes aga keset talve ussi vastu liuglemas. Ja see pole vana külakoht ega kalme.

Sellised rikkaliku folklooriga paigad on arheoloogide maiuspalad. Arheoloog Marika Mägi oli heinamaale silma peale pannud juba varem. Seni polnud arheoloogid siin maapinda uurinud. Kuni tänavu kevadel võttis temaga ühendust mees, hobiotsija, kes sealtsamast leidis hõbesõle. Mägi ostis pikemalt mõtlemata praamipileti.

Eesti maapõu on arheoloogilisest materjalist tiine. On tavaline, et vanade elupaikade või kalmekohtade lähistelt tuleb välja ajaloolisi esemeid.

Enamasti leitakse igavaid asju, nagu kopikaid, tsaariaegset metall­raha või Eesti Wabariigi aegseid sente; hõbesõledki on üsna tavaline kraam. „Mul on tunne, et nõukaajal muud põldudel ei tehtudki, kui joodi peeti,“ ütleb üks hobiotsija. Nõnda sageli hakkab metallidetektor vagude vahel käies pudelikorkide peale piiksuma. 

Avalehele
5 Kommentaari