SUVISED AIATÖÖD: "Cottage Gardenis" tuleb lilleklumpidest kauneid peenraid moodustada ja ka kiisusid vahele pikkida. Foto: Tarmo Rajamets

Kui külalisi kutsuda ei saa, tuleb meelelahutuseks leida lauamängud, mis on jõukohased nii suurtele kui väikestele. Perekonnad erinevad muidugi nii suuruselt kui liikmete arvult, aga ka enamus lauamänge on mängitavad kahe- kuni neljakesi. Seda, kas viiekesi mängida saab, tuleb enne järgi uurida - väga paljusid mänge ei saa või siis lisab selle võimaluse hoopis mõni hiljem välja antud laiend.

Minu kogemus näitab, et laps võib varakult hakkama saada ka mängudega, mida soovitatakse palju vanematele, aga eks see sõltub suurel määral mängust. See, kui laps lugeda ei oska, ei pruugi olla takistuseks, sest tõenäoliselt on tal väga hea mälu ja kui korra üle rääkida, mis mängus mida teeb või tähendab, on tal see meeles isegi mitu nädalat hiljem mängima hakates, kui täiskasvanu mälu värskendamiseks uuesti reegliraamatut lugema peab.

Et mänge lihtsam leida oleks, lisan ka mõned kohad, kust neid ka praegusel ajal koju või postikappi tellida saab: Eesti lauamängupoed Brain Games (brain-games.ee) ja Lorien (lauamangud.ee), raamatupoed Rahva Raamat ja Apollo ning välismaistest näiteks väga suure ja värske valikuga Prantsuse Philibert (philibertnet.com).

1. “7 Wonders”


7 WONDERS: Nägus, kiire ja lihtne kaardimäng, mdia saab mängida kuni seitsmekesi.
Foto:
See kaardimäng saab sügisel kümneaastaseks ja on ka kogu selle aja kõige menukamate hulgas püsinud. Tal on mitu head omadust: üsna lihtsad reeglid, väga nägus, kestab vähe aega ja on suurepäraselt mängitav kolme- kuni seitsmekesi (see viimane on mängude puhul väga ebatavaline). Mängida saab ka kahekesi, aga selleks sobib veelgi paremini viie aasta vanune “7 Wonders: Duel”, mis ongi just kahe mängija jaoks välja töötatud samalaadne mäng.
“7 Wonders” on antiikmaailma seitsme maailmaime teemaline mäng, kus iga mängija ehitab kaartidest oma riiki või tsivilisatsiooni ning võib muuhulgas püsti panna ka ühe maailmaimedest. See pole aga mängus peamine, hoopis tähtsam on saada suurimaks kaubanduse, ehitiste, teaduse või sõjalise jõu poolest - kõige paremal juhul aga olla kõigis üsna edukas. Igasugu riigiehitamised võtavad lauamängudes enamasti tunde, aga “7 Wonders” saab hakkama 30 minutiga mängu kohta. Peale kaartide nimede pole mängus üldse teksti, vaid mõned tingmärgid.

Nagu menumängudele ikka, on “7 Wondersile” tehtud ka hulk laiendeid, nagu “Cities”, “Leaders”, “Babel” või “Armada” ja hulk “maailmaimesid” lisaks klassikalisele seitsmele.

2-7 mängijat, mängijate soovituslik vanus 10+

2. “Carcassonne” ja selle musttuhat varianti


TÄHESÕJAD: Üks paljudest "Carcassonne'i" variantidest.
Foto: Tarmo Rajamets
Lauamängumaailma suurimad hitid ongi reeglina pereringis hästi mängitavad ja 20 aastat tagasi loodud “Carcassonne” on selles vallas umbes sama kaalukas nagu “Queen” või “Rolling Stones” popmuusikas. Põhjus on ikka sama, mis “7 Wondersi” puhul - ta on lihtne, kiire ja tekstivaba, aga palju kombinatsioone võimaldav.

Mängus laotakse ruudukujulistest tükkidest maastikku, millele saab asetada oma mängunuppe ja teenida punkte linnade, teede, põldude ja kloostrite eest. Eesmärgiks on oma asjad valmis saada ja võimaluse korral takistada teisi mängijaid seda tegemast.

Kuna “Carcassonne” on üks vanimaid ja tuntumaid kaasaegseid lauamänge, on sellel laiendeid nii palju, et internet saaks päris kindlasti täis, kui hakata neid üles lugema. Kahjuks ei ole praegusel ajal üldiselt saada Big box-versiooni, kus kõik peamised laiendid juba kaasas on, aga ehk tuleb seegi jälle müügile.

Lisan siia hoopis mõned täiesti iseseisvad “Carcassonne’i” versioonid, mis algsest mängust reeglite poolest pisut erinevad ja vaheldust pakuvad: ürgajateemaline “Carcassonne: Hunters and Gatherers” (2002), ühe linna ehitamisest rääkiv “Carcassonne: The City” (2004), väiksematele lastele mõeldud “My First Carcassonne” (2009), talvemaastikuga “Carcassonne Winter Edition” (2012), kullakaevajatest jutustav “Carcassonne: Gold Rush” (2014), “Carcassonne: Star Wars” (2015, teadagi, millest) ja Aafrika loomade teemaline “Carcassonne: Safari” (2018). Aga see pole kaugeltki kõik.

2-5 mängijat, 7+

3. “Wingspan”


Vahelduseks vanadele ja suhteliselt tuntud mängudele (nendest sobiksid siia nimekirja peaaegu kõik) midagi päris uut. Möödunud aasta suurimaid mänguhitte “Wingspan” on parimas mõttes hariv mäng, mis annab uusi teadmisi, aga on samas eelkõige põnev mängida. Mängijad kehastuvad linnuhuvilisteks, kes püüavad oma kaitsealale võimalikult väärtuslikke ja huvitavaid linde pesitsema meelitada.

Mäng käib kaartidega, millel on 170 erinevat linnuliiki - igaüks neist erinevate omadustega. Iga lind avab uusi võimalusi ja mäng seisnebki oma linnurahvastvõimalikult heade kombinatsioonide moodustamises. Ja nunnufaktor on mängul muidugi kõrge: lisaks kaunitele linnukaartidele on mängus hulk pastelsetes toonides mune ja pesakasti meenutav täringutorn, mille abil igal käigus lindudele toidukraami veeretada saab. Väiksemate lastega mängides tuleb neid muidugi aidata, sest kaartidel on ka natuke teksti.

1-5 mängijat, 10+

4. “Everdell”


Teine ja veelgi nunnum loomamäng, mis võitis palju südameid ülemöödunud aastal ilmudes - koguni nii palju, et juba kaks aastat hiljem on sellele saadaval kolm suurt ja mitu väiksemat laiendit. “Everdelli” loomakesed elavad oma metsatukas elu, mis meenutab inimeste oma - siin on koolid, pangad, veskid ja vabrikud, üks armsam kui teine. Mäng on aga eelmistest omajagu keerukam ja konkurents mängijate vahel päris karm.

“Everdelli” maailmas kestab mäng ühe aasta, mille jooksul loomakesed asustavad uut territooriumi, kohtavad igasugu tegelasi ja majandavad oma asundust. ”Everdelli” kaartidel on päris palju ingliskeelset teksti ja seda on vaja jälgida nii iseenda kui ka teiste mängijate ehitistel, nii et lapsed iseseisvalt hakkama ei saa. Aga mängu välimus on lihtsalt vastupandamatu.

1-4 mängijat, 13+

5. “Azul” ja selle variatsioonid


Kolme aasta vanune “Azul” on abstraktne mäng mustritega, mille juures on autorid välimusele väga suurt tähelepanu pööranud. Mängijad kehastuvad Portugali kuninga Manuel I palgatud meistriteks, kes peavad kaunistama keraamiliste plaatidega tema Evora paleed. Selleks tuleb neil kõigil hankida turult meelepäraseid plaate ning püüda need paigutada oma ehitisse nii, et moodustuksid soovitud mustrid ja võimalikult vähe raisku läheks. Teksti selles mängus ei ole ja ka reeglid on piisavalt lihtsad, et lastega mängida.

“Azul” võitis pärast ilmumist riburada lauamängumaailma auhindu ja saanud seni veel kaks järge: “Azul: Stained Glass of Sintra” (2018) ja “Azul: Summer Pavilion” (2019). Kõik kolm on erinevad mängud, ehkki põhimõte - värvilistest kivikestest mustrite ja kombinatsioonide loomine - on neis ühine.

2-4 mängijat, 8+

6. “Unlock” ja teised põgenemistoad


"UNLOCK": Mäng algab esimese kaardi ümberpööramisega. Iga number, mis kaartidel näda, lubab omakorda avada sama numbriga kaardi.
Foto: Tarmo Rajamets
Põgenemistube jäljendavad lauamängud on menukad juba mitu aastat järjest ja neid tekib üha juurde. Põhimõte on kõigil enam-vähem sama: mängijad peavad üheskoos lahendama mõistatusi ja panema proovile oma tähelepanuvõime, et kujuteldavast lukustatud ruumist välja saada. Pereringis mängimiseks neist kõik ühtmoodi ei sobi, sest nii mõnigi on üsna keeruline, aga keerukus varieerub mängude kaupa päris palju.
“Unlock” paistab selles žanris silma kauni kujunduse ja üha nutikamaks muutuvate mõistatuste poolest, eriti aga selle poolest, et kasutab väga osavalt ära telefoni- või tahvliäppi, mida mängimiseks vaja on. “Unlocki” karpides (neid on seni ilmunud kuus, seitsmes ja kaheksas on tulekul) ongi enamjaolt kolm kaardipakki, vahel üht-teist natuke veel. Iga kaardipakk kujutab endast üht põgenemistuba ja temaatiliselt on need väga erinevad: üksikust saarest hullu teadlase laboratooriumi, Sherlock Holmesi juurdluse või Alice’i Imedemaa-seikluseni.

See on koostöömäng ja seepärast pereringis hea ette võtta. Mängimiseks tuleb alla laadida tasuta äpp, käivitada sealt soovitud seiklus ja võtta ette õige kaardipakk. “Unlock” kasutab äppi kohati nii nutikalt, et mängides jääb autorite fantaasiat imetledes aeg-ajalt suu ammuli.

Muudest põgenemistubadest on silmapaistvaim sari nimega “EXIT”, mille iga seiklust müüakse eraldi väikseses karbikeses. Praeguseks on neid ilmunud juba ligi paarkümmend tükki. “EXIT” äppi ei kasuta, kõik vajalik on karbis kaasas, kuid peaaegu alati tuleb mõistatamise käigus midagi lõigata või voltida.

Muid põgenemistube on veel terve hulk, nimepidi olgu mainitud veel kolm sarja: “Deckscape”, “Escape The Room” ja “Escape Tales”. Võõrkeelset teksti on kõigis tublisti, aga kuna kõik nad on koostöömängud, piisab, kui üks pereliige hästi keelt oskab.

“Unlock”: 1-6 mängijat, 10+

“EXIT”: 1-6 mängijat, 12+

7. “King of Tokyo”


Sellest palju lihtsamaks mäng enam minna ei saagi. Iga mängija kehastab koletist, hiigelrobotit või mutanti, kes püüab Tokyot maatasa teha - eeskujuks muidugi Godzilla, kes on ka üks mängu tegelane. See, kes parasjagu Tokyot valitseb, langeb aga kõigi teiste rünnaku alla. Iga mängija veeretab täringuid, mis lubavad rünnata, tervist parandada või võidupunkte koguda. See, kes suudab ellu jääda ja esimesena 20 punkti kokku saada, on võitja. See mäng on jõukohane kõigile, keerulisemaks teeb asja vaid see, et mängus on ka kaarti, millel ingliskeelne tekst. Hulk laiendeid on mängule samuti juurde tehtud.

2-6 mängijat, 8+

8. “Dream Home”

UNISTUSTE KODU: "Dream Home" on umbes pooletunnine kodusisustamismäng.
Foto: Tarmo Rajamets


See on peaaegu ideaalne mäng lastega koos mängimiseks. Iga mängija peab sisustama oma unistuste maja. Majad on kõik ühesugused - igas neist kaks korrust ja väike kelder. Igas voorus saab mängija võtta ühiselt laualt üks või kaks kaarti, millest enamus on ruumid - elutoad, köögid, magamistoad, lastetoad jne. Need tuleb oma majja paigutada nii, et teenida võimalikult palju punkte - näiteks suurem elutuba annab palju rohkem punkte kui mitu pisikest. Keerulisemaks teeb asja see, et tube ei tohi sisustada enne, kui allpool juba midagi valmis on - näiteks ei saa teisele korrusele tuba panna, kui selle all on tühi ruum. Lisaks on mängus hulk spetsialiste, tööriistu ja luksusesemeid, mis annavad lisapunkte ning ka katusekivide kogumine, et mängu lõpuks majale korralik kivikatus peale saaks.

“Dream Home” ühendab jällegi kõiki hea peremängu omadusi - lihtne, kiire ja imeilusa väljanägemisega. Tubades on peidus igasugu toredaid detaile - kui igav hakkab, võib piltidelt otsida näiteks peitupugenud kasse ja lapsi. “Dream Home’il” on ka laiend “156 Sunny Street”, mis lisab hulga kaarte, uusi mängumehaanikaid ja võimaluse mängida viiekesi.

2-4 mängijat, 7+

9. “Cottage Garden” ja teised aastaajamängud


Uwe Rosenberg on lauamänguloojate seas väga kaalukas nimi - tema loodud “Agricola”, “Caverna” ja teised strateegiamängud väärivad ka kindlasti tulist soovitust. Mõned aastad tagasi köitis meistrit aga uus mängumehaanika - tetrisele sarnanev pusleladumine. 2016-2018 lõi ta kolm aastaaegade teemalist mängu, kus just selliseid puslesid laduda tulebki. “Cottage Garden” oli neist esimene ja jutustab suvistest aiatöödest. Mängijad harivad oma peenraid ja ostutavad sinna lilleklumpe. Kui peenar täis saab, loetakse punktid kokku ja alustatakse uut peenart. Pusletükkide vahele jäävaid tühja kohti saab aga täita lillepottide ja kiisudega. Lihtne ja nägus mäng, nagu paljud selles nimekirjas. “Cottage Gardenile” järgnesid sarnast mehaanikat kasutavad kevadine “Spring Meadow” ja sügisene “Indian Summer”.

“Cottage Garden”: 1-4 mängijat, 8+

“Spring Meadow” ja “Indian Summer”: 1-4 mängijat, 10+

10. “Cardline” ja “Timeline”

"CARDLINE: ANIMALS": Loomad tuleb ritta seada pikkuse, kaalu või eluea järgi. Pildil on prantsuskeelne variant, aga selles mängus pole keel kuigi oluline.
Foto: Tarmo Rajamets


Reeglite poolest imelihtsad kaardimängud, millest on väga palju eri variante. Igal mängijal on peotäis kaarte, mida tuleb ühekaupa välja käia ühisesse ritta täpselt õigesse kohta. Näiteks klassikalises “Timeline’is” tuleb panna inimkonna leiutised ja saavutused õigesse ajalisse järjekorda: kas elektripirn leiutati enne või pärast ratast? Tobe küsimus, aga kuidas on elektripirni ja morsekoodiga?

Samal põhimõttel käivad ka “Cardline’i” mängud. Näiteks loomateemalises “Cardline: Animalsis” tuleb loomad panna ritta kaalu, pikkuse või keskmise eluea järgi jne. Sõltuvalt teemast on mängud lihtsamad või keerulisemad, lastega mängimiseks tasuks kindlasti valida midagi lihtsamat nagu seesama loomamäng.

2-8 mängijat, 8+/10+ (sõltub variandist)

Lisaks: Eesti viktoriinimängud

Eestis välja antud viktoriinimängudel on eriline koht, sest need on läbinisti eestikeelsed ja teadmisi proovile panevad. Sisuliselt ongi need mälumängud, millele on kaunistuseks lisatud väike lauamänguelement, nii et lauamängudeks saab neid pigem tinglikult nimetada. Aga sellest pole midagi, hea viktoriin on , mis on pereringis väga mõnus tegevus. Kiire guugeldus näitas, et hea mulje jätnud ja kahel korral välja antud “Ristiku” “Eestimaa mäng” näib olevat läbi müüdud, kui hea on näiteks praegu saada olev “Eesti mälumäng”, ei oska kahjuks öelda, aga kodumaised mälumängud tasuvad proovimist küll ja on ka suhteliselt odavad.

...ja veel mõned soovitused lihtsalt ritta panduna:


Clank!: A Deck-Building Adventure, Fabled Fruit, Mysterium, Stone Age, Catan, Ticket to Ride, Pandemic, Splendor, Dixit, Pitchcar, Camel Up!