NÜÜD JA ENNE...: “Elu on lõppude lõpuks vaev, jah, rõõmugi on, kuid need päikeselaigud on ikka olulises vähemuses. Sellisest mõistmisest minu teeotsing alguse saigi. Mõtlesin, kas ma tahan tõesti nagu kõik omandada hariduse, töötada ja maksta pangalaenu ning siis surra, kui laen on makstud.” Erakogu Ja Lauri Kulpsoo
Bangkokist umbes tunniajase taksosõidu kaugusel asuvat Wat Haruthai Naresuani templit leida pole lihtne, kuigi see paikneb suure kiirtee ääres. Taksojuht toimetab mind esimese hooga mitu kilomeetrit eemale budistliku muuseumi juurde, mille võimsat hoonet piiravad kahara võraga lehtpuud ja keskpäevakuumusest uimane kanalitevõrk. Ekslen eestikeelseid needusi väljastades tunnikese mööda kiirteeäärt ning kui nikerdistega templikatus üle puulatvade lõpuks nähtavale ilmub, tunnen päralejõudmise üle sügavat tänulikkust. Leidub neid, kelle jaoks see kloostertempel kujutab kohalejõudmist ja teekonna lõppu ka eksistentsiaalses mõttes. Alates maikuust on Wat Haruthai Naresuan koduks eestlasele Andrus Kahnile (43), teadaolevalt ainsale Eesti päritolu buda mungale, ajaloo kolmandale alates vend Vahindrast (1873–1962), kes selles kategoorias otsa lahti tegi.
Avalehele
0 Kommentaari