Ivar võib lõputult oodata. Mina nii ei suudaks. Ma ei saaks tema tööd teha juba nende lennujaamas ootamiste pärast. Et istud viis tundi ja ootad mingit reisi.

Ma ei läheks raha pärast ka! Ma ei elaks seda üle!

Ja kui rahulikult ta ootab, kui mul peegli ees kauem läheb!

Ta paneb lapsed autosse, ootab, ja kunagi hüüab ukse vahelt: “Kass, kuule, hakkame minema! Kass, kuule, tee rutem!” Ma olen talle kass. Väga armas kass. Natuke pulstunud pidin olema, aga muidu armas.

Ja siis ta räägib, et “sa oled nii ilus, nagu mõni ooperilaulja või isegi nagu mõni minister!”.

Siis mõtled, kes küll võiks olla see ilus ooperilaulja või mõni minister, kellega võiks ennast võrrelda.

Jaa. Ta on tõesti jube kannatlik.

Kui mina peaksin kellegi järel nii kaua ootama, ma jääksin haigeks minuti pealt.